Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on kohaliku kapitalituru arendamisel oluline roll nii ingelinvestoritel kui pensionifondidel. „Uute iduettevõtete pealekasvuks on vaja suurendada varasema faasi ingelinvesteeringute osakaalu, mis praegu on kinni kasvuettevõtetes. Samal ajal on ka muudatused teise pensionisambaga vähendanud oluliselt fondide võimekust teha investeeringuid riskikapitali fondidesse, mis aitaks Eesti ettevõtetel ja majandusel tervikuna kasvada. Kapitalirutu ergutamiseks otsime täna lahendusi koos idusektori ettevõtjatega.“
Era- ja riskikapitali assotsiatsioon EstVCA on teinud ka valitsuse majanduskasvu nõukojale ettepaneku anda riigi garantii pensionifondide teise samba ebalikviidsetele kodumaistele investeeringutele. Assotsiatsiooni tegevjuhi Madis Lehtmetsa hinnangul võiksid Eesti pensionifondid senisest rohkem kohalikku majandusse investeerida, kuid nende võimekus seda teha on piiratud. „Pensionireform on muutnud pensionifondide raha lühikeseks ja fondid saavad vähem investeerida mittelikviidsetesse instrumentidesse, sest peavad olema valmis suuremateks kapitali väljavooludeks. Seetõttu tegime ka valitsusele ettepaneku luua meede, mis võimaldab aktiivselt juhitud II samba fondidel säilitada võimekust teha pikaajalisi kohalikke investeeringuid."
Teise olulise teemana arutati nõukojas kasvuettevõtete mõiste määratlemise tingimusi ning sellega haakuvalt tööjõu küsimusi. Suuremad iduettevõtted on saanud seni kaasata välistööjõudu kasutades selleks kasvuettevõttele mõeldud viisat. Välistööjõu kaasamise tingimused töötati välja 2022. aastal, kus kasvuks oli vajalik uute töötajate palkamine. Praegu on idusektor aga jõudnud seisu, kus ettevõtete kasvu mõjutab enim efektiivsuse tõus, mis tähendab, et vähema tööjõuga tehakse rohkem. See on viinud vajaduseni muuta kasvuettevõtete tööjõumaksude kriteeriumit, et lahendada välistalentide palkamise küsimus iduettevõttest väljakasvanud kasvuettevõtete jaoks.
Kogu idusektor moodustab Eesti SKP-st juba 4,3%, ning arvestades, et kasvuettevõtetes töötab kogu idusektorist umbes kolmandik töötajaid, on tegu olulise panustajaga Eesti majanduskasvu. Kasvuettevõtete all peetakse silmas vähemalt 10 aastat tegutsenud, minimaalselt 50 töötajaga, ning tööjõumakse viimasel aastal vähemalt 1 miljoni maksnud ning kumulatiivselt tööjõumaksude kasvu viimase kolme aasta jooksul vähemalt 20% näidanud ettevõtteid nagu Bolt, Veriff, Wise või Pipedrive. Kasvu jätkamiseks vajavad nad väga spetsiifiliste teadmistega välistalente, ning tööjõuerandi kasutamiseks on neile vajalik kasvuettevõtte staatuse säilitamine.
Järgmisel aastal on idusektori nõuandva koja fookuses teemad nagu tehisintellekti ja loovkoodimise (vibe coding) oskuste leviku toetamine, Põhjamaade ülene koostöö, EL 28. režiimi ettepanekute mõju Eesti idusektorile, uute asutajate juurdekasvu ning väga varajase faasi (nn eel-seemne faas ja seemnefaasi) ettevõtete rahastuse toetamine, süvatehnoloogia rakendusuuringute toetamine ning talentide siia meelitamine.
Nõuandva kogu liikmete hulgas on eelkõige iduettevõtete asutajaid, aga ka investoreid, kes omavad turuvajaduste osas ekspertteadmisi ja on nendel teemadel olnud ka varasemalt head kaasamõtlejad: Asutajate Seltsist Allan Martinson, riskikapitalifondist Plural Sten Tamkivi, Era- ja riskikapitali assotsiatsioonist EstVCA Madis Lehtmets, süvatehnoloogia valdkonna esindajana Meelis Kadaja. Vaatlejatena on kaasatud Startup Estoniast Vaido Mikheim ning Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutusest Kristi Veskus.
