Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul ei jõua seadused ja regulatsioonid tehnoloogia arenguga sammu pidada, mis pärsib innovatsiooni jõudmist päris ellu ja majanduse kasvu.
“Tänavatel vuravate pakirobotitega oleme juba tuttavad. Selleks, et nad saaksid meile pakke ja toitu koju tuua, tuli teha korduvaid seadusemuudatusi nii nende testimiseks kui ka hiljem tänavatele lubamiseks. See on tohutu halduskoormus nii riigile kui ka ettevõtjale. Nüüd aga lubame ettevõtetel uudseid lahendusi, mis veel seadusega lubatud pole, katsetada ajutiselt seal, kus on nende tarbijad, aga seda kontrollitult ja järelevalve all, et turvalisus oleks tagatud. Kõigepealt kogume kokku andmed ja selle põhjal teeme vajalikke seadusemuudatusi,” selgitas Keldo.
Eksperimenteerimisraamistik põhineb regulatiivliivakasti kontseptsioonil, mis võimaldab ettevõtetel testida järelevalve all ja kontrollitud keskkonnas lahendusi, mida seadusandlus veel kasutada ei võimalda. Näiteks iseteenindusapteegid, toitu kohale toimetavad droonid, autonoomne mehitamata lennundus.
Testimiskeskkondade ehk regulatiivliivakastide loomiseks muudetakse majandusseadustiku üldosa seadust (MSÜS), mis loob võimaluse laiendada testimist kõikidesse valdkondadesse. Seadusemuudatus loob aluse valdkondlike seaduste täiendamiseks.
Testida soovivad ettevõtted läbivad kontrolli MKM-i Accelerate Estonia programmi ning järelevalveasutuse kaudu. Katse alustamiseks sõlmitakse vastava valdkonna järelevalveastusega haldusleping, kus lepitakse kokku eksperimendi kestus, geograafiline ulatus ja määratakse riigilõiv, mis sõltub piloteerimise mahust ja järelevalve kaasumise vajadusest.
Toote või teenuse piloteerimise eest vastutab operaator, kes viib katse läbi. Selleks tuleb ettevõttel esitada riskimaandamise meetmed, millega näitab, et piloodiga ei ohustata inimesi, loodust ega keskkonda. Kui midagi siiski juhtub, siis vastutab piloodi läbiviija selle eest vastavalt seadustele, siin erisusi pole. Ettevõtted esitavad katse tulemustest aruande ning MKM avaldab lõppraporti, mis aitab hinnata vajadust õigusaktide püsivaks muutmiseks.
Majandus- ja tööstusministri sõnul on innovatsioon ja tehnoloogiliste lahenduste kiirem turule toomine Eesti võimalus konkurentsivõime kasvatamiseks ja hoidmiseks.
“Eesti oleks esimene riik Euroopa Liidus, kes võimaldab laialdast sektorite ülest eksperimenteerimist. See loob omakorda meile konkurentsieelise, sest meelitame siia kõrge lisandväärtusega ettevõtteid, rahvusvahelisi talente ja välisinvesteeringuid,” rääkis majandus- ja tööstusminister.
Sarnased regulatiivliivakastid on erinevatel viisidel kasutusel mitmetes Euroopa Liidu riikides nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad ning ka Jaapanis ja Singapuris. EL-i tasandil on regulatiivliivakastide loomise vajadust arutatud mitmes valdkonnas, näiteks nullnetotööstuse määruses ja 2024. aastal jõustunud tehisintellekti määruses, mis kohustab liikmesriike looma vähemalt ühe tehisintellekti regulatiivliivakasti hiljemalt 2026. aastaks.
