Sa oled siin

Veebruaris ekspordi langustempo aeglustus

23.04.2009

2009. aasta veebruaris oli kaupade eksport 26% võrra väiksem kui aasta tagasi, selgub Statistikaameti esialgsetest andmetest.
 

Võrreldes jaanuariga oli ekspordi aastane langustempo kaks protsendipunkti madalam. Positiivse poole pealt võib välja tuua ekspordi 8 protsendilist kasvu võrreldes eelmise kuuga. Ekspordi kasvu kuises võrdluses vedasid taas töödeldud kütused, kuid tugev kasv oli ka loomsete toodete, paberi ja pabertoodete ning meditsiini- ja mõõteaparatuuri väljaveol. Olulisi järeldusi ei saa veel kuise kasvu põhjal teha, sest Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus on endiselt madalseisus ja positiivseid suundumisi pole veel näha.


Impordis toimusid sarnased muutused ekspordiga, aastane langustempo aeglustus samuti veidi (-35%ni), kuine kasv oli aga vaid 2%. Importi mõjutab endiselt rohkem nõrk sisenõudlus. Kaubavahetuse bilansi puudujääk langes veebruaris 1,1 miljardi kroonini, mis oli aastatagusest näitajast peaaegu kolm korda väiksem ja eelmisest kuust veerandi võrra madalam.

Veebruaris olid positiivse aastakasvuga vaid mineraalsed tooted. Kui suurima osatähtsusega kütuste väljaveo kasv oli mõõdukas, siis elektri eksport kasvas rahalises väljenduses 2,5 korda. Ülejäänud kaubagruppide eksport jätkas langustempos. Alla 10% kahanes aastaga vaid loomsete ja taimsete toodete müük välisturgudele, keemiatoodete ja ehitusmaterjalide ekspordi langus jäi 14–17% piiresse. Koguekspordiga samas tempos kahanes masinate ja seadmete, valmistoidukaupade ja jookide ning meditsiini- ja mõõteriistade väljavedu. Kolmandiku ulatuses vähenes plast- ja kummitoodete, puidu ja puittoodete, metallide ja metalltoodete ning tekstiili ja tekstiiltoodete eksport.

Ka impordis näitasid positiivset aastast kasvu vaid mineraalsed kütused. Sisetarbimise nõrkus ja madal ekspordinõudlus hoiab teiste kaubagruppide sissevedu tugevas languses. Eriti on seda näha transpordivahendite impordil, mille osas aastane langustempo ulatus veebruaris juba 74%ni. Enamiku teiste olulisemate kaubagruppide sissevedu kahanes aastaga vahemikus 40–60%, mis viitab sellele, et ka järgmisel kuul ei ole kaubavahetuses veel oodata paranemise märke.
 

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt märtsis küsitletud tööstusettevõtetest vaid 2% teatas eksporttellimuste suurenemisest ja veerandil jäid tellimused tavalisele tasemele. Ülejäänud ettevõtted olid eksporttellimuste suhtes endiselt pessimistlikud. Ka tarbija kindlustunde indikaator oli märtsis nõrgem kui veebruaris.


Lisainfo: majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen, telefon 6256 401, e-post merike.riipinen [at] mkm.ee