Sa oled siin

Valitsus kinnitas elektrituruseaduse muudatused

01.10.2009

Valitsus andis neljapäeval põhimõttelise heakskiidu elektrituruseaduse muudatustele, mis kaotab elektrihinna regulatsiooni 35 protsendi ulatuses Eesti turul alates järgmise aasta 1. aprillist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul on elektrituruseaduse muutmine oluline samm hädavajalike strateegiliste õiguslike aluste loomiseks Eesti energeetikas sisulise konkurentsi saavutamiseks. „Viimasel ajal on riik teinud mitmeid olulisi energeetikat puudutavaid otsuseid. Elektrituruseaduse muutmine on neist üks tähtsamaid,“ lausus ta.
Avatud konkurents tugevdab Partsi sõnul Eesti ühinemist Põhjamaade elektrituruga. „Kui me tahame olla osa Euroopa elektriringest, peame avama ennast teistele riikidele. Samas on Eesti elekter konkurentsivõimeline ka Euroopa turul ning Estlink2 ehitamine loob veel suurema võimaluse elektrit eksportida,“ lisas ta.


Suurtel vabatarbijatel kaob tulevikus võimalus osta elektrit reguleeritud hinnaga. Selle asemel alustab Eestis tegevust Põhjamaade eeskujul tegutsev elektribörs, mis hakkab noteerima elektri hinda reaalajas igaks tunniks.

Elektribörsilt peavad hakkama elektrit ostma ligikaudu 300 Eesti suurtarbijat, kelle aastane tarbimismaht on hinnanguliselt suurem kui üks gigavatt-tundi.

Eelnõu teine oluline eesmärk on toetada kuni 600-megavatiste uute põlevkiviplokkide rajamist, mis vastab ka riigikogu ja valitsuse poolt energeetika arengukavas seatud sihile. Eelnõus toodud toetusskeemi alusel sõltub 20 aasta jooksul uute plokkide toetuse maht CO2 hinnast.
Toetust maksaks põhivõrguettevõtja ning riigil on võimalus kompenseerida talle tekkivad kulud alates 2013. aastast. Toetuse maksimaalseks mahuks sätestab eelnõu kuni 1,2 miljardit krooni aastas.

Kolmanda olulise asjana suureneb toetust saava tuuleenergia kokkuostu aastane maht praeguselt 400 gigavatt-tunnilt 600 gigavatt-tunnini. See suurendab tuulikute potentsiaalset võimsust ligikaudu 300 megavatini. Praegu toodetakse Eestis tuulikutest 115-megavatise võimsusega umbes 250 gigavatt-tundi elektrit aastas.

Partsi sõnul on oluline, et Eesti õiguslik keskkond toetab võimalusi mitmekesistada elektritootmist. „Ühest küljest me suurendame elektritootmist tuuleenergiast, samas loome turumehhanismi uute põlevkiviplokkide rajamiseks,“ ütles ta.

Alates tuleva aasta juulist ei tohi eelnõu kohaselt põhivõrguettevõtja kuuluda ühte kontserni teiste elektriettevõtjatega. Valitsus on juba otsustanud, et selleks lahutatakse põhivõrguettevõte Elering Eesti Energiast ja viiakse otse riigi omandisse.

„Riik ei müü ennast maha. Riik ei müü maha oma energeetikasüsteeme, me loome uusi võimalusi energeetika arenguks. Põhivõrkude allutamine otse riigi omandisse tagab väga pikaajalise ja jätkusuutliku energiapoliitika,“ rääkis Parts.

Eesti peab vastavalt Euroopa Liiduga liitumislepingule oma elektrituru täielikult avama 2013. aastaks.