Sa oled siin

Majandus- ja taristuminister kehtestas maakondlike bussiliinide piirhinna

30.04.2018
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas täna piletihinnamääruse, mis asendab seniseid maavanemate korraldusi, millega sätestati maakondliku bussitranspordi piletihinnad. Ministri määrus paneb paika vahemiku, mille raames võib Maanteeamet maakondades bussiliinidel hinna kehtestada. Vahemik ulatub nullist senise kõrgeima maakondades kehtinud piletihinnani. Paika pandud hinnavahemik ei too aga kaasa hinnatõusu. Nimelt on sätestatud, et kuna riigieelarves on ette nähtud vahendid piletitulu täies mahus kompenseerimiseks, siis ei tohi Maanteeameti kehtestatav sõidukilomeetri hind ja piletihind olla kõrgem kui seni konkreetses maakonnas kehtinud sõidukilomeetri hind ja piletihind.

„Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja jätkas: „Täna allkirjastatud määrus, milles on paika pandud kõrgeim võimalik piletihind, näitab aga seda, et keskustel on võimalus jätkata ka senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt piletit. Taoline otsus sündis koostöös Maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata tänase süsteemiga. Me soovime neile pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest.“

2017. aastal oli maakondlike bussiliinide dotatsiooni suurus 21,7 miljonit, millele lisandus 11,4 miljonit eurot piletitulu ning 3,2 miljonit eurot kohalike omavalitsuste makstud toetust. 2018. aastal on riigieelarvest ühistranspordikeskustele laekuva dotatsiooni suurus ligikaudu 34,8 miljonit eurot, millele lisandub esimesel poolaastal kogutav arvestuslik piletitulu 5,7 miljonit eurot ja 1,6 miljonit omavalitsuste toetust. Kokku kulus seega 2017. aastal maakondlike bussiliinide käigushoidmiseks ligi 36,4 miljonit eurot ning 2018. aastal on eraldatud 1. juulist liinidel tasuta sõidu tagamiseks 42,1 miljonit eurot. 

Lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele eraldab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks ja see raha on ette nähtud kõigile, sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte.

„Meie eesmärk on endiselt tuua maapiirkondadesse tasuta sõit, kuid on loomulik, et kuulame kohalike keskuste soove. Tasuta sõidust loobumist peavad ühistranspordikeskused Maanteeametile põhjendama. Sellisel juhul on neil võimalus jätkata tänase hinnaga või soovi korral hinda alandada. See saab olema kohalike enda otsus. Rõhutan, et liinitihenduse raha on olemas kõigile ja seda suuremas mahus, kui on näiteks viimasel kümnel aastal piirkondadele liinide arendamiseks eraldatud,“ lisas Simson.

2017. aastal kulus tänaseks liitunud keskustel maakondliku ühistranspordi ülalpidamiseks hinnanguliselt järgmises mahus vahendeid: Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 11 miljonit eurot, millest riigi dotatsioon moodustas 5,1 miljonit eurot, piletitulu 4,7 miljonit eurot ja KOVi toetus 1,2 miljonit eurot; Ida-Virumaa Ühistranspordikeskuse kogukulu ulatus 2,5 miljoni euroni, millest riigi dotatsioon oli ligi 1,3 miljonit, piletitulu 1 miljon eurot ja KOVi toetus 200 tuhat eurot; Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse mullune kogukulu maakondlikel liinidel oli ligi 1,3 miljonit eurot, millest dotatsioon ulatus pea miljoni euroni, piletitulu laekus 160 tuhat ning kohalike omavalitsuste toetus oli 150 tuhat eurot; Järvamaa Ühistranspordikeskuse kogukulu ulatus möödunud aastal 1,5 miljoni euroni, dotatsioon oli ligi 1 miljon eurot, piletitulu oli ca 300 tuhat eurot ja KOVide panus ulatus 200 tuhande euroni; Kagu Ühistranspordikeskuse alla jäävad maakonnad kulutasid möödunud aastal maakondliku bussitranspordi käigushoidmiseks ligi 3,6 miljonit eurot, dotatsioon ulatus nende puhul 2,5 miljonini, piletitulu oli ca 850 tuhat eurot ja kohalike omavalitsuste makstav toetus oli ca 230 tuhat eurot; Pärnumaa Ühistranspordikeskuse kogukulu maakonnaliinide ülalpidamiseks oli möödunud aastal ligikaudu 6,5 miljonit eurot, millest riiklik dotatsioon ulatus 4,6 miljoni euroni, piletitulu ca 1,4 miljonit eurot ja KOVide toetus ca 500 tuhat eurot; Tartumaa Ühistranspordikeskuse mullune kogukulu maakonnaliinidel oli 3,3 miljonit eurot, millest dotatsioon moodustas 1,6 miljonit, piletitulu 1,3 miljonit ja omavalitsuste toetus ligi 0,4 miljonit eurot; Valgamaa Ühistranspordikeskuse hinnanguline mullune kulu oli veidi enam kui 1,5 miljonit eurot, dotatsiooni osa sellest 1,2 miljonit, piletitulu 0,3 miljonit eurot ja omavalitsuste toetus jäi alla 100 tuhande euro; Viljandimaa Ühistranspordikeskuse mullune kulu maakonnaliinide opereerimiseks ulatus mullu 2,8 miljoni euroni, sellest dotatsioon 1,7 miljonit eurot, piletitulu 0,9 miljonit ja KOVide panus ligi 0,2 miljonit eurot. Hiiumaal kulus maakondlike bussiliinide töös hoidmiseks 2017. aastal 525 tuhat eurot, millest dotatsioon oli 430 tuhat eurot, piletitulu ca 55 tuhat ja KOV toetus ligi 40 tuhat eurot; Saaremaal kulus maakondlike bussliinide peale 2017. aastal ligi 1,8 miljonit eurot, sellest dotatsioonina 1,4 miljonit eurot ja piletitulu ca 0,4 miljonit eurot.

2018. aastal on kõikidele keskustele tagatud vahendid vähemalt sarnases mahus. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tänavune planeeritud kogukulu maakonnaliinide opereerimisel ulatub 11,2 miljoni euroni, millest riigi dotatsioon moodustab 8,3 miljonit eurot, esimesel poolaastal kogutav piletitulu hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot ja KOVide toetus 0,6 miljonit eurot; Ida-Virumaa Ühistranspordikeskuse tänavune hinnanguline kulu ulatub endiselt 2,5 miljoni euroni,  sellest riigi dotatsioon ligikaudu 1,9 miljonit eurot, prognoositav poolaasta piletitulu 0,5 miljonit eurot ja omavalitsuste makstav toetus 0,1 miljonit eurot; Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse tänavune kogukulu ulatub prognooside kohaselt maakondlikel liinidel veidi enam kui 1,3 miljoni euroni, millest dotatsioon on ca 1,15 miljonit eurot ning prognoositav poolaasta piletitulu ja kohalike omavalitsuste koondtoetus kokku ca 0,15 miljonit eurot;  Järvamaa Ühistranspordikeskusele on tänavu maakondlike liinide töös hoidmiseks ette nähtud enam kui 1,5 miljonit eurot, sellest riiklik dotatsioon 1,3 miljonit ning esimese poolaasta prognoositav piletitulu ja kohalike omavalitsuste toetus kokku 0,25 miljonit eurot; Kagu Ühistranspordikeskuse tänavune arvestuslik kogukulu maakondlike liinide käigushoidmiseks ulatub 3,7 miljoni euroni, millest dotatsioon veidi alla 3,2 miljoni euro, esimese poolaasta hinnanguline piletitulu 0,4 miljonit eurot ja KOV-ide toetus 0,1 miljonit eurot; Pärnumaa Ühistranspordikeskuse kogukuluna maakonnaliinide ülalpidamiseks prognoositakse tänavu 6,7 miljonit, millest riiklik dotatsioon ca 5,8 miljonit eurot, poolaasta hinnanguline piletitulu 0,7 miljonit eurot ja omavalitsuste makstav toetus 0,2 miljonit eurot; Tartumaa Ühistranspordikeskuse tänavune hinnanguline kogukulu maakonnaliinidel on 3,3 miljonit eurot, millest dotatsioon 2,5 miljonit eurot,  esimese poolaasta piletitulu ja omavalitsuste toetus ca 0,8 miljonit eurot; Valgamaa Ühistranspordikeskusele planeeritav tänavune kogukulu ulatub 1,6 miljoni euroni, sellest dotatsioon 1,4 miljonit eurot ja esimese poolaasta arvestuslik piletitulu ning omavalitsuste makstav toetus kokku 0,2 miljonit eurot; Viljandimaa Ühistranspordikeskuse planeeritav maakonnaliinide kogukulu on tänavu 2,8 miljoni eurot, sellest dotatsioon 2,3 miljonit eurot ning esimese poolaasta piletitulu ja KOV-ide makstava toetus kokku enam kui pool miljonit eurot; Hiiumaa jaoks on 2018. aastal ette nähtud kogukulu hinnanguliseks suuruseks 0,54 miljonit eurot, millest riiklik dotatsioon moodustab suure enamuse ehk 0,5 miljonit eurot, KOVide makstav toetus ja esimese poolaasta piletitulu ülejäänud 0,04 miljonit eurot; Saaremaal on tänavu planeeritud 1. juulist tasuta sõidu tagamiseks kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, sellest riigi dotatsioon 1,6 miljonit eurot ning esimese poolaasta oodatav piletitulu 0,2 miljonit eurot.

Keskustele planeeritud vahenditele lisandub tänavu riigi poolt 3,3 miljonit eurot, mis on mõeldud liinide tihendamiseks ning 1,6 miljonit eurot, mis katab ühistranspordikeskuste käivitamis- ja halduskulud.

Täna ministri allkirja saanud määrus "Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeim hind ja kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“ on aluseks Maanteeameti peadirektorile konkreetsete hindade kehtestamiseks. Ühistranspordiseaduse § 31 lõike 4 kohaselt kehtestab ministri määratud maksimaalse hinna piires konkreetsed maakondades kehtivad sõidukilomeetri ja piletihinnad bussiveol Maanteeameti peadirektor arvestades seejuures riigieelarves eraldatud vahendite mahtu.

Tabel ühistranspordi kogukulu kohta aastatel 2017–2018:

Veel uudiseid samal teemal

EL Transpordi nõukogu istung Brüsselis. Vasakult: Marten Kokk, Eesti saadik EL juures, Henrik Hololei, EL Transpordi direktoraadi peadirektor, Taavi Aas, majandus- ja taristuminister ja Adina Vălean, EL Komisjoni uus transpordivolinik.
03.12.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti on isejuhtivate autode arengus Euroopale eeskujuks

Euroopa Liidu transpordiministrid arutasid esmaspäeval Brüsselis digitaalse transpordi arengut, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Eesti Euroopa Liidus edumeelsemaid riike isejuhtivate autode arengus.

30.11.2019|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Minister Aas ning Saaremaa ja Hiiumaa esindajad leppisid kokku uue laeva ostmises

Eile kohtus majandus- ja taristuminister Taavi Aas Saaremaa ja Hiiumaa vallajuhtidega, et otsustada, kas soetada uhiuus või kasutatud laev.