Sa oled siin

Juulis oli kaubavahetuses mõningane tagasiminek

23.09.2009

Juulis oli Statistikaameti esialgsetel andmetel eksport 14% ja import 4% väiksem kui eelmisel kuul. Ekspordi kahanemist mõjutas juunikuuga võrreldes enim mineraalsete toodete väljavedu, mille osas oli ka kõrge kuine võrdlusbaas. Samas on juulis kaubavahetuse languse taga veel sesoonsuse tegur, sest paljudel ettevõtetel on selles kuus puhkuste periood. Eelmise aasta juuliga võrreldes kahanes eksport jooksevhindades 26% ja import 36% võrra, püsivhindades oli langus vastavalt 22% ja 31%.

Kaubavahetuse bilansi puudujääk tõusis juulis 1,4 miljardi kroonini, olles eelmise kuu näitajast ligikaudu 2,5 korda kõrgem. Aastatagusest perioodist oli defitsiit veel ligi kolm korda madalam.
Juulis oli mineraalsete kütuste väljavedu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 29% suurem, kuid kuises võrdluses oli tagasiminek 38%. Kasvu näitas ka valmistoidukaupade ja jookide eksport, mis oli aastatagusest perioodist 9% ja juunikuust 17% kõrgem. Enamiku teiste kaubagruppide eksport kahanes aastaga tugevalt. Transpordivahendite ning metallide ja metalltoodete väljavedu oli ligi poole võrra väiksem kui aasta varem, masinaid ja seadmeid eksporditi 37% vähem. Esimesena nimetatud grupi eksport kahanes ka kuises võrdluses kolmandiku ulatuses, teiste osas oli aga langus väike.

Impordi osas ei näidanud aastases võrdluses kasvu ükski kaubagrupp, samas eelmise kuuga võrreldes oli veerandi võrra suurem tekstiili ja tekstiiltoodete ning jalatsite sissevedu, 15% kasvas ehitusmaterjalide ja kümnendiku ulatuses keemiatoodete sisseost. Paljude teiste kaubarühmade import oli samuti kuises võrdluses väikese kasvuga. Tarbekaupade impordi kiirem kasv annab põhjust oodata mõningast tarbimisaktiivsuse suurenemist, mida kinnitab ka Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tarbijate kindlustunde tõus viimastel kuudel.
Augustis jätkub kaubavahetuse madalseis. Kuigi Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete juhtide ootused olukorra paranemise osas olid augustis taas tõusnud, kindlustunde indikaator oli -18 (juunis -28), siis eksporttellimuste osas muutusi paremuse poole ei olnud vastustes näha. Endiselt ligi kolmandik tööstusettevõtetest teatas tellimuste jäämist tavapärasele tasemele, kuid eksporttellimuste suurenemisest lootvate arv kahanes 10%lt 8%le. Nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid eksporttellimuste vähenemist, langes 60%ni. Samas oli augustis ka Euroopa Liidu majandususaldusindeks viiendat kuud järjest tõusu teel, mis annab lootust välismajanduse stabiliseerumisele ja Eesti kaupade ekspordinõudluse suurenemisele järgnevatel kuudel.