Sa oled siin

Jaemüügi langus aeglustus märtsis

30.04.2009

Märtsis vähenes jaemüük püsivhindades 13%, eelmise kuuga võrreldes oli kasvuks 12%, selgub Statistikaameti andmetest. Kaupluste müügitulu oli aastataguse ajaga võrreldes 30% väiksem. Samas näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi aprillikuine küsitlus, et kaubandusettevõtete ootused järgmise kolme kuu müügile on tugevaimad alates eelmise aasta augustist.

Aastases võrdluses jätkus jaemüügi vähenemine enamikus kauplusegruppides. Suurenes vaid kasutatud kaupade jaemüük kauplustes ning muu jaemüük väljaspool kauplusi (31%). Müüki selles segmendis toetas inimeste jätkuv ostujõu langus ning soov oma kulutusi piirata. Uute riiete asemel ostetakse rohkem kasutatuid ning meelsamini külastatakse second-hand kauplusi.

Müük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, langes aastases võrdluses 8%, mis oli eelmisest kuust ühe protsendipunkti võrra väiksem langus. Kasv kuises võrdluses (9%) näitab, et toiduainete hinnatõusu pidurdumine hakkab mõju avaldama, ning jaemüügi langus stabiliseeruma. Siiski on toit üks neist kaubagruppidest, kus inimesed on rohkem hakanud kokku hoidma ning seetõttu langes selles kauplustegrupis ettevõtete müügitulu 5,3% võrreldes eelmise aasta märtsiga.

Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüki hakkas märtsis mõjutama sesoonsus (hoolimata külmadest ilmadest hakati valmistuma kevade tulekuks ning aktiivsemalt ostma aiandus ja ehituskaupu), mis kuises võrdluses küll tõstis müügimahtusid (26%), kuid aastataguse ajaga võrreldes toimus siiski 19%line kukkumine.

 

Kevadele iseloomulikult on toimunud ka pidurdumine tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi langustempos, mis oli märtsis -10%. Kuigi suuremad allahindluskampaaniad toimusid aprillis, tõusid müügimahud veebruariga võrreldes 12%. Samuti kukkus jaemüük keskmisest vähem (-7%) farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete kauplustegrupis, kus hakkab mõju kaotama aasta algul toimunud käibemaksu tõus, kui paljud tarbijad tegid oma ostud ära vana aasta sees.

Automüügi nõrkus jätkus ka märtsis. Võrreldes aastatagusega vähenes mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont püsivhindades 30% (jaanuaris ja veebruaris oli langus 29%). Seejuures vähenes vastava grupi ettevõtete müügitulu 56%, mis oli kooskõlas ka registreeritud sõidukite arvu kahanemisega märtsis (-56%). Hoolimata kütuse hinna langusest jätkus ka mootorikütuse müügi langus (-13% võrreldes eelmise aastaga).

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt aprillis korraldatud küsitluse kohaselt jätkas kaubanduse kindlustunde indikaator paranemist, jõudes selle aasta kõrgeimale tasemele (madalaim oli seis jaanuaris -49 punkti, aprillis -37). Oodati hinnalanguse jätkumist ning ootused järgmise kolme kuu müügile olid tugevaimad alates eelmise aasta augustist. Ettevõtted pidasid võimalikuks töötajate arvu vähenemist. Tarbijate hinnangud niivõrd palju tõusnud ei ole, kuid võrreldes eelnevate kuudega on paranenud nii hinnang oma majanduslikule olukorrale kui ka säästudele järgneva 12 kuu jooksul.

Lisainfo: Karel Lember, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, telefon 6256 402, e-post karel.lember [at] mkm.ee