IT-oskused ja -teadmised

Tehnoloogilistest lahendustest ning taristu laiendamisest on kasu üksnes siis, kui inimestel on oskused ja motivatsioon neid kasutada.
 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste baasoskuste omandamine on prioriteet nii inimeste endi kui ka riigi ja erasektori jaoks. Ettevõtete vedamisel ja riigi osalusel on viidud ellu digitaalse kirjaoskuse suurendamise kampaaniaid ja koolitusi, näiteks IT-huvitegevuse arendamise projekt „Nutilabor".

Infoühiskonna teadlikkuse programmi raames on järjepidevalt tõstetud inimeste teadlikkust selle võimalustest ja ohtudest, pannes erilist rõhku turvalise netikäitumise oskustele.

Nii avaliku sektori IKT-lahenduste arendamise kui ka majanduse arengu seisukohast on oluline kompetentse, innovaatilise ja konkurentsivõimelise IKT-sektori olemasolu.

Aastaks 2020 on võetud eesmärk, et Eesti IKT-sektoris töötab poole rohkem inimesi kui praegu. Järgmiseks seitsmeks aastaks seatud IKT-valdkonna sihte kirjeldab “Infoühiskonna arengukava 2020".

IT-oskused ja -teadmised. Foto: Rasmus Jurkatam/Toolbox EstoniaTegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

 

Digitaalne kirjaoskus ja isiklik heaolu 

Selleks, et inimesed teaksid ja oskaksid internetti oma elukvaliteedi parandamiseks kasutada, viiakse ellu järgmised tegevused:

  • Edendatakse IT-baasoskuste omandamist üldhariduskoolis, eelkõige põhikoolis.
  • Toetatakse IT-baasoskuste omandamist täisealiste interneti mittekasutajate seas.
  • Tõstetakse elanikkonna teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest.
  • Toetatakse üldhariduskooli tasemel infoühiskonda puudutava info uuendamist ja loomist õppekavas.
  • Määratletakse IT-alased pädevused ja arendatakse vastavaid raamistikke kõigil haridustasemetel ning kutsestandardites.
  • Teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasv 2 protsendini SKP-st.

 

 

Kõrgemate IT-oskuste edendamine

 

Suurema lisandväärtustega töökohtade loomiseks aidatakse IT-oskuste edendamisele kaasa järgmiselt: 

  • Madala või aegunud kvalifikatsiooniga elanikkonna IT-oskused 
    Õppurite ja töötajate teadlikkust IKT-sektori karjäärivõimalustest toetatakse teavitusprogrammide ja karjäärinõustamise arendamisega.
  • IT-spetsialistide osakaalu kasv koguhõives  
    IT-Akadeemia jätkualgatuste toetamine, IKT-erialadel akadeemilise karjääri, rahvusvahelise koostöö soodustamine, praktikakorralduse parendamine ja IKT-erialade populariseerimine tervikuna.
  • Kõrgemate IT-oskuste omandamine teiste kutse- ja kõrghariduse erialade raames ning majandussektorites, eelkõige nutika spetsialiseerumise valdkondades 
    Oluliseks on kutse- ja kõrghariduse õppekavade ajakohastamine erialaste IT-oskuste omandamiseks, samuti IKT-alase teadustöö mahu suurendamine IKT-välistel erialadel. IKT suuremaks ja nutikamaks rakendamiseks ning ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tõstetakse teavitus- ja koolitustegevusega ettevõtjate, juhtide ja tippspetsialistide oskuseid.
  • Kvaliteetsem IKT-haridus 
    Teoreetilise ja metoodilise võimekuse tõstmine kõigil haridustasemetel.
 

IT-sektori tööjõud
 

IKT-sektori tööjõupuuduse vähendamiseks on suurendatud muuhulgas vastuvõttu ülikoolide vastavatele erialadele.

 

Eestis on seni pööratud rohkem tähelepanu madala või aegunud kvalifikatsiooniga inimeste IT-oskuste edendamisega. Liiga vähe on aga tegeletud IT-oskuste arendamisega suurema lisandväärtusega töökohtade loomiseks. Rõhku tasub panna sellistele IT-pädevustele, mille järele tulevikus vajadus kiirelt kasvab - interdistsiplinaarsus, andmekaeve ja analüüsivõimekus ning küberturve. Selleks on Eestis läbi viidud mitmeid tegevusi:

  • 2012. aastal käivitati Eestis IT-Akadeemia, mille eesmärk on tõsta IKT-hariduse kvaliteeti ja suurendada selle rahvusvahelist konkurentsivõimet.
  • 2013. aastal heaks kiidetud muudatustega välismaalaste seaduses on loodud eeltingimused ka tippspetsialistide Eestisse toomise hõlbustamiseks. 

 

  • IT-spetsialistide järelkasvu kindlustamiseks on avaliku ja erasektori koostöös korraldatud erinevaid tehnoloogiaerialade populariseerimise üritusi, näiteks 2012. aastal ellu kutsutud NutiLabori algatus, mille eesmärk on toetada huvitegevust 6–19aastaste laste ja noorte seas.
 

Küberturbe tööjõuvajaduse uuring
 

2019. aasta alguses valmis „Digitaalse kirjaoskuse suurendamise“ programmi raames „Küberturbe tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“.

Uuringu eesmärgiks oli analüütiliselt määratleda, kui palju ning millise ettevalmistusega küberturbele spetsialiseerunud IKT spetsialiste Eesti tööturg vajab täna (2018 perspektiiv) ning anda hinnang valdkonna ja hariduspoliitika pikaajalisse strateegilisse planeerimisse (5 aasta vaade).

Uuringu tulemused selgusid 2019. aasta algul, mille kohaselt vajab Eesti küberturbe valdkond aastaks 2023 juurde 270-870 küberturbe kompetentsidega spetsialisti. Võrreldes 2017. aasta tasemega tähendab see tööjõu kasvu vahemikus 32-86 protsenti.

Uuringu maksumuseks kujunes 70 800 eurot koos käibemaksuga.

Projektid

- Andmeteaduse spetsialistide magistriõpe

  • Probleem: Eesti ettevõtted vajavad andmeteaduse spetsialiste, kuid Eesti ülikoolides ei ole seni loodud eraldiseisvat õppekava andmeteadlaste koolitamiseks
  • Eesmärk: korraldada andmeteaduse spetsialistide magistriõpe, et tuua Eesti tööjõuturule hetkel puuduolevat tööjõudu koolitatud ja kvalifitseeritud andmeteaduse spetsialistide näol, panustades seeläbi ka kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomisse ning andmeteaduse spetsialistide rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu
  • Õppetöö periood september 2020 – juuni 2023
  • Sihtgrupp vähemalt bakalaureuse kraadi omavad ning eelmises õppeastmes vähemalt 60 EAP mahus matemaatika ja/või statistika ja/või informaatika õppeaineid läbinud inimesed
  • Osalejate arv 50
  • Projekti maksumus 997 100 eurot

Viimase kümne aasta jooksul on nii ettevõtete kui avaliku sektori poolt kogutavate andmete maht märkimisväärselt kasvanud. Suurimaks väljakutseks on küsimus, mida kogutud andmetega teha ja kuidas muuta need ettevõttele/asutusele kasulikuks. Kuivõrd ettevõtted ja asutused mõistavad, et neil endil puuduvad oskused koguda, tõlgendada ja töödelda andmeid, siis on hakanud nad otsima spetsialiste, kes neid selles aitaks. Seetõttu on suur nõudlus andmeteadlaste teadmiste ja oskuste järele tekkinud mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas.

Eesti ülikoolides ei ole seni loodud eraldiseisvat õppekava andmeteadlaste koolitamiseks. Erinevate ülikoolide bakalaureuse ja magistriõppe programmides leidub aineid, mis on seotud andmeteadusega või kus on võimalik spetsialiseeruda andmeteadusega seotud õppeainetele – andmekaevele, andmete visualiseerimisele, masinõppele jms. Lisaks pakutakse nii koolitusettevõtete kui ülikoolide poolt andmeteaduse lühikoolitusi, nii e-kursustena kui tasemeõppena ning soovijate hulk on väga suur. Siiski puudub Eesti ülikoolides terviklik õppekava, koolitamaks andmeteaduse spetsialiste, kelle järgi Eesti tööjõuturg hetkel suurt puudust tunneb.

Eelpool kirjeldatu parandamiseks on MKM otsustanud korraldada hanke andmeteaduse spetsialistide magistriõppe korraldamiseks.Lisaks eelpoolmainitule on projekti lisaeesmärk luua alus andmeteaduse tippspetsialistide koolitamiseks hankega väljatöötatud õppekava alusel.

29.05.2019 sõlmiti leping Tartu Ülikooliga 50ne andmeteaduse magistri koolitamiseks, leping kestab kuni 22.06.2023. 2019. aastal toimusid õppekava ettevalmistavad tegevused, õppetöö hakkab peale sügisest 2020.

- Kahe infoühiskonna alase õppeaine ainekavade ja õppetöö läbiviimise tellimine

  • Projekti eesmärgiks oli Eesti kõrgkoolide, eelkõige sotsiaalteaduste erialadel haridust omandavate tudengite ja tööturul tegutsevate spetsialistide rahvusvahelise konkurentsivõime kasv kõrgemate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) oskuste ja teadmiste omandamise kaudu.
  • Elluviidud juuni 2015 – august 2019
  • Sihtgrupp sotsiaalteaduste tudengid
  • Osalejate arv 240, lisaks 500 e-kursusel osalejat
  • Projekti maksus ilma käibemaksuta 492 200 eurot

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 seab eesmärgiks panustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomisse ning rahvusvahelisse konkurentsivõime kasvu. See tähendab kõrgemate IKT-oskuste arendamist eeskätt IKT-välistel erialadel ja sektorites.

MKM sõlmis 2015. aasta suvel lepingu Tartu Ülikooliga infoühiskonna mõjude uurimise ja analüüsimisega seotud magistriõppe tasemel õpetatava õppeaine ainekava väljatöötamiseks ja õppetöö läbiviimiseks. Õppeaine maht oli 6 EAP-d ning seda oli võimalik võtta valikainena kõigil sotsiaalteadusi õppivatel Eesti ülikoolide üliõpilastel. Kokku koolitati 4 aasta jooksul 240 inimest.

Sama lepingu raames loodi nii tudengitele kui ka tööturul olevate spetsialistidele üks interneti vahendusel õpetatav e-kursus, mille sisuks on infoühiskonna andmestike kvantitatiivne analüüs. Õpeainet õpetati alates 2016. aasta sügisest ning koolitusest oli võimalik osa saada 500 inimesel.

- Digitaalse kirjaoskuse koolitus tööstussektori töötajatele

Digitaalse kirjaoskuse koolitus tööstussektori töötajatele („DigiABC“), mis toetab „Eesti Infoühiskonna arengukava 2014-2020“ eesmärki vähendada arvuti ja interneti mittekasutajate osakaalu 5 protsendini aastaks 2020.

  • Probleem: töötlevas tööstuse tegeles oma töötajate koolitamisega IKT- valdkonnas vaid 8,8% ettevõtetest (Statistikaamet)
  • Eesmärk: luua täiendavaid algatusi digitaalse kirjaoskuse omandamiseks, mis toetaksid tööealiste inimeste hakkamasaamist infoühiskonna liikmetena, kuid veelgi olulisemana – suurendaksid nende isiklikku ning Eesti majanduse jaoks oluliste sektorite konkurentsivõimet
  • Periood mai 2017 – oktoober 2020
  • Sihtgrupp metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse töötajad ja juhid
  • Osalejate arv 3000 töötajat + 1000 juhti
  • Projekti maksumus 475 728 eurot


Digitaalse kirjaoskuse puudumine või ühekülgsed oskused mõjutavad inimeste infoühiskonnas hakkamasaamist ja suurendavat digitaalset lõhet. Samuti on digitaalse kirjaoskuse puudumine takistuseks tööalases arengus. Tööalase arvuti- ja internetikasutuse puhul on näha seost, et mida madalam on haridustase, seda väiksem on ka kasutus. Probleemiks on 50-aastaste ja vanemate inimeste motivatsioon arvutit ja internetti kasutada. Infotöötlusoskus on aga seotud tööturu väljavaadetega – mida paremad oskused, seda paremad väljavaated ja ka töötasu.

Töötlevas tööstuses kui Eesti suurimas majandussektoris võiks pakutavad digitaalse kirjaoskuse koolitused potentsiaalselt suurimat mõju avaldada. Konkreetsemalt võib välja tuua omakorda kaks valdkonda – metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse. Mõlema puhul on tegemist majanduse nn kasvuvaldkondadega, kus töötab kokku üle 60 000 töötaja. Arenguhüppe ja lisandväärtuse kasvatamiseks vajavad mõlemad eelnimetatud valdkonnad aga uuenduslikku ja loovat lähenemist ning oskust valdkonnaspetsiifiliste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivõimaluste kasutamiseks. Üheks olulisemaks takistuseks võivad aga saada hetkel sektorites töötavate spetsialistide ja juhtide tagasihoidlikud oskused ning teadmised uuenduslikest lahendustest lisandväärtuste loomisel.

Lähtudes eelnevast on MKM sõlminud lepingu IT Koolituskeskuse OÜ-ga mais 2017 (alates 2017.a detsembrist Äripäev AS), kes koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga korraldab digitaalse kirjaoskuse baaskoolituse 3000-le tööstussektori töötajatele ning viib läbi teadlikkuse tõstmise tegevusi 1000-le tööstussektori ettevõtte juhile. Lepingu tähtaeg on 31.10.2020

- Digitaalse kirjaoskuse koolitus „e-Kogukond“

„Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020“ toob välja, et infoühiskonna arengu peamine alussammas Eestis on olnud avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste lahenduste tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, eelkõige pangandus- ja telekommunikatsioonisektori panustamisel uutesse tehnoloogiatesse ning ühiskonnaliikmete valmisolekul uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks. Arvestades ühiskonna vananemist ning majandusliku keskkonna muutuseid, on Eestis töötavaid inimesi aina vähem, aga avalike teenuste kaudu abi või informatsiooni vajavaid inimesi aina rohkem.

  • Probleem ja eesmärk: vähendada digitaalset lõhet ühiskonnas, mis kerkib eriti tugevalt esile vanemaealise põlvkonna puhul
  • Periood juuli 2017 – oktoober 2021
  • Sihtgrupp raamatukogutöötajad, kogukonnaliikmed, 50+ inimesed
  • Osalejate arv 1000 raamatukogutöötajat/kogukonnaliiget, 5000 inimest vanuses 50+ eluaastat
  • Projekti maksumus 571 980,30 eurot

Digitaalse kirjaoskuse puudumine või ühekülgsed oskused mõjutavad inimeste infoühiskonnas hakkamasaamist ja suurendavat digitaalset lõhet. Samuti on digitaalse kirjaoskuse puudumine takistuseks tööalases arengus. Tööalase arvuti- ja internetikasutuse puhul on näha seost, et mida madalam on haridustase, seda väiksem on ka kasutus. Probleemiks on 50-aastaste ja vanemate inimeste motivatsioon arvutit ja internetti kasutada. Infotöötlusoskus on aga seotud tööturu väljavaadetega – mida paremad oskused, seda paremad väljavaated ja ka töötasu.

Töötlevas tööstuses kui Eesti suurimas majandussektoris võiks pakutavad digitaalse kirjaoskuse koolitused potentsiaalselt suurimat mõju avaldada. Konkreetsemalt võib välja tuua omakorda kaks valdkonda – metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse. Mõlema puhul on tegemist majanduse nn kasvuvaldkondadega, kus töötab kokku üle 60 000 töötaja. Arenguhüppe ja lisandväärtuse kasvatamiseks vajavad mõlemad eelnimetatud valdkonnad aga uuenduslikku ja loovat lähenemist ning oskust valdkonnaspetsiifiliste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivõimaluste kasutamiseks. Üheks olulisemaks takistuseks võivad aga saada hetkel sektorites töötavate spetsialistide ja juhtide tagasihoidlikud oskused ning teadmised uuenduslikest lahendustest lisandväärtuste loomisel.

Lähtudes eelnevast on MKM sõlminud lepingu IT Koolituskeskuse OÜ-ga mais 2017 (alates 2017.a detsembrist Äripäev AS), kes koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga korraldab digitaalse kirjaoskuse baaskoolituse 3000-le tööstussektori töötajatele ning viib läbi teadlikkuse tõstmise tegevusi 1000-le tööstussektori ettevõtte juhile. Lepingu tähtaeg on 31.10.2020.

- IKT töö- ja karjääriteadlikkuse suurendamise teavitustegevused

  • IKT töö- ja karjääriteadlikkuse suurendamise teavitustegevused, mis toetavad eesmärki tõsta IKT spetsialistide osakaalu koguhõives aastaks 2020 võrreldes aastaga 2017 1,5 korda.
  • Probleem: OSKA Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna raporti kohaselt on Eesti IKT sektoris puudu üle 14 000 inimese
  • Eesmärk: anda Eesti inimestele, eeskätt noortele värske, asjakohane ning atraktiivne informatsioon erinevate IKT ametite kohta nii IKT sektoris kui ka teistes valdkondades, mis aitaks neil langetada valikut IKT erialade õppimise kasuks
  • Periood jaanuar 2018 – detsember 2019
  • Sihtgrupp meediakampaanial 15 – 29-aastased noored, teavitusüritused ja töötoad 15 – 19-aastased noored
  • Projekti maksumus 199 906,73 eurot

„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ seadis eesmärgiks tõsta IKT spetsialistide osakaalu koguhõives aastaks 2020 tänasega võrreldes 1,5 korda. See aga tähendab, et Eesti inimestel ja eeskätt noortel peab olema kättesaadav värske, asjakohane ning atraktiivne informatsioon erinevate IKT ametite kohta nii IKT sektoris kui ka teistes valdkondades, mis aitaks neil langetada valikut IKT erialade õppimise kasuks. Arusaam IKT-tööst tekib suuresti läbi praktilise kogemuse, mida saab noortele anda nii formaal- kui mitteformaalhariduse kaudu.

Eelnevat silmas pidades sõlmiti Big Idea Group OÜ-ga 19.01.2018 leping, mille sisuks oli IKT töö ja karjääriteadlikkuse teavituskampaania ning IKT töö- ja karjääriteadlikkuse suurendamise teavitusürituste korraldamine ja läbiviimine alates hankelepingu sõlmimisest kuni 30.12.2019.

Teavitustegevuste tervikpakett koosnes kahest osast:

  • Meediakampaania

- IKT-töö ja karjääriteadlikkuse suurendamise teavituskampaania läbiviimisest 15-29-aastastele noortele. Teavituskampaania eesmärk on suurendada eelkõige 15-29-aastaste noorte teadlikkust IKT-oskuste vajalikkusest tööturul ning erinevate valdkondade ametite kontekstis. Sealjuures on teavituskampaania eesmärk näidata neile noortele IKT valdkonna seoseid teiste valdkondadega ning kummutada levinud stereotüüpe IKT valdkonnast ja IT spetsialistidest, luues mh positiivseid nais-eeskujusid IKT ametikohal töötavatest naistest.

- 2018. aastal läbiviidud kampaania sõnumiks oli „IKT on kõikjal“, millega pöörati tähelepanu IKT valdkonna ametite mitmekesisusele.

- 2019. aastal olid kampaania fookuses erialavalikud ning kampaania sõnumiks oli „dIKTeeri oma tulevik“.

  • Teavitusüritused (50 tk) ja töötoad tüdrukutele (10 tk)

- Teavitusürituste korraldamine ja läbiviimine 15-19-aastastele noortele.

- Teavitusürituste eesmärk oli suurendada 15-19-aastaste noorte teadlikkust IKT valdkonnast, ametitest ning erialadest ja IKT mitmekülgsetest rakendamise võimalustest ning seeläbi aidata kaasa IKT-alase hariduse populaarsuse tõusule ja suurendada muu hulgas ka naiste osakaalu IKT-tööjõu hulgas. Sealjuures on teavitusürituste eesmärk äratada 15-19-aastastes noortes huvi IKT valdkonna vastu, näidata seoseid teiste valdkondadega ning kummutada levinud stereotüüpe IKT valdkonnast ja IT spetsialistidest.

- IKT-alase karjääriinfo hankimine ja levitamine

  • Probleem: noorte ja täiskasvanute vähene teadlikkus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast ja selle mitmekülgsetest rakendamise võimalustest
  • Eesmärk: luua ja uuendada kaasaegsele ja reaalsele IKT-valdkonna tööle vastav karjääriinfo
  • Projekti elluviimise periood september 2015 – detsember 2016
  • Sihtgrupp noored ja karjäärinõustajad
  • Projekti maksumus 42 452,40 eurot

Projekti raames telliti ajakohastatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase karjääriinfo koostamine ja uuendamine.

Projekti tulemina valmis värske, uuendatud ning kaasaegne karjääriinfo, mis annab noortele, aga ka täiskasvanutele varasemast parema ülevaate sellest, millised on IKT-sektori ametikohad ja kus on võimalik omandada haridus, et ühele või teisele IKT-sektori ametikohale tööle asuda.

Videod valmisid järgmistest ametitest: klienditoe spetsialist, IT-tootejuht, tarkvaraarendaja, veebidisainer, süsteemiadministraator, ärianalüütik, elektroonikainsener. Ametiprofiilid, testid (nii eesti kui vene keeles) ning persoonilood valmisid järgmistest ametitest: IT-kliendihaldur, IT-juht, IT-projektijuht, IT-kvaliteedijuht, infoturbejuht, IT-tarkvaraarendaja, multimeediumi spetsialist, veebidisainer, süsteemiarhitekt, kasutajamugavusespetsialist, andmebaasiadministraator, süsteemiadministraator, võrguspetsialist, ärianalüütik, süsteemianalüütik, andmeanalüütik, teenuseinsener, klienditoe spetsialist, tehnilise toe spetsialist, elektroonikatehnik, elektroonikainsener ja IT-tootejuht.

Rohkem infot veebilehel http://startit.ee/karjaar/

- IT-õigusalased koolitused

  • Periood: september 2015 – august 2020
  • Sihtgrupp: 100 IT-õiguse magistriõppe tudengit ja 4 doktoranti, kes kaitsevad kraadi IT-õiguse valdkonnas.
  • Projekti maksumus 960 000 eurot
  • Probleem: Eesti e-riigi infotehnoloogiliste lahenduste ja teenuste ekspordi järele on loonud vajaduse IT-õigusele spetsialiseerunud juristide koolitamiseks.
  • Eesmärk: Koolitada spetsialistid, kes peavad omandavad head baasharidust õigusloomes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõistetes ja terminites, selleks et avada Eesti ettevõtetele uusi ärisuundi.


Eesti riigil on vaja eduka ja innovaatilise tehnoloogiariigi kuvandi hoidmiseks ning e-riigi lahenduste ekspordi toetamiseks viia sisse muudatused haridussüsteemi, et hakkaksid tekkima erialase IKT-hariduse moodulid, õppeained ning täiendõppekoolitused. Nende kaudu on võimalik leevendada IT-spetsialistide puudujääki erinevates sektorites, tõsta sektori töötajate lisandväärtust ning püsida rahvusvahelises konkurentsis.

Riigi majanduse seisukohalt oluliste valdkondade toetamise kontekstis nägi MKM ette vajaduse IT-õigusealaste kompetentsidega spetsialistide koolitamise järele. IT-juristide koolitamine annab Eestis nii IT-ettevõtetele kui ka õigussektorile kasvuvõimaluse, avab uusi ärisuundi välismaal ning  tõstab vastavate oskustega isikud tööturule tulles riigi IT-arendusprojektide tellimuste kvaliteeti.

Septembris 2015 sõlmis MKM lepingu Tartu Ülikooliga IT-õigusalase koolituse läbiviimiseks viie aasta jooksul. Koolituse raames pakutakse 36 EAP kui 54 EAP mahus IT-õiguse erialaaineid magistriõppe tudengitele ning tööturul olevatele spetsialistidele (täiendõppe raames). Samuti on lepingu eesmärgiks koolitada 4 õiguse doktoranti, kes kirjutavad doktoritöö IT-õiguse valdkonnas.

Antud projekti raames loodi innovaatiliste õiguslahenduste labor ehk IT Law Lab, mille puhul on tegemist näitega sellest, kuidas ministeeriumide ja tööandjate esindajad ning Tartu ülikool teevad omavahel koostööd eesmärgiga luua uuenduslikke programme ja õppeülesandeid, mis suunavad tudengeid lahendama elulisi juhtumeid, kombineerides seejuures erinevate elualade teadmisi ja oskuseid

- Karjääriteenuseid pakkuvate spetsialistide täiendkoolitus

  • Karjääriteenuseid pakkuvate spetsialistide täiendkoolitus IKT erialade ja sektori-vajadustest eesmärgiga suurendada eeskätt noorte teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast ning  mitmekülgsetest töötamise võimalustest, lisaks aidata inimestel teha adekvaatsemaid otsuseid IKT-hariduse omandamiseks ning valdkonnaks töötamiseks.
  • Probleem: SA Archimedes poolt tellitud ja uuringufirmas Praxis 2012.a läbi viidud uuring „Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud“  tulemustest ilmneb, et noortel puudub erialavalikuid tehes loodus- ja täppisteaduste valdkonna kohta ülevaade, seda nii erialast endast kui ka tööturuperspektiivist
  • Eesmärk: suurendada eeskätt noorte teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast ning töötamise võimalustest
  • Periood: 2017 – 2018
  • Koolituse sihtgrupp: karjäärispetsialistid, noorte karjääri suunamisega tegelevad õpetajad ja spetsialistid
  • Koolitatud karjäärispetsialistide arv: 435
  • Projekti maksumus: 65 859,66 eurot

Projekti eesmärgiks oli täiendkoolituse kaudu anda karjäärispetsialistidele vajalikud teadmised IKT- valdkonna ametite ja IT-töö tutvustamiseks eeskätt noortele.

Koolituse sihtrühm oli karjäärispetsialistid ja üldhariduskoolide õpetajad ning spetsialistid, kes tegelevad nii noorte kui täiskasvanute karjääri suunamisega. Karjäärispetsialistid on seotud tööga Rajaleidja keskustes, Töötukassas ning kutse- ja kõrgkoolides.

Koolitus viidi läbi 2017. aasta algusest kuni 2018. aasta lõpuni, kokku koolitati 435 spetsialisti üle Eesti. Koolitus kestis 8 akadeemilist tundi. Lisaks teoreetilisele osale, külastati ka suuri IKT ettevõtteid, nt Playtech, Cybernetica, Skype jne.

- Koolituste läbiviimine IKT huvihariduse kättesaadavuse suurendamiseks

  • Probleem: IT-alaste huviringide juhendajaid ei jätku kõikjale.
  • Eesmärk: Koolitada välja üle 200 IT-alase huviringi juhendaja, kellel ei pea olema varasemat kokkupuudet ITga.
  • Periood 2015 – 2018 (piloot + koolitus)
  • Sihtgrupp potentsiaalsed huviringide juhendajad (lapsevanemad, tudengid, kogukonna liikmed)
  • Osalejate arv 36 pilootosalejat + 201 põhiprojektis osalejat
  • Projekti maksumus 4770 eurot pilootprojekt, 28 670 eurot koolitusprojekt

2015. aastal hangiti infotehnoloogia-alaste huviringide juhendajate baaskoolitust, mille käigus koolitati 36 huviringi juhendajat. Tegu oli pilootkoolitusega, mille maksumuseks kujunes 4770.- eurot.

Lepingupartneriks oli Vaata Maailma SA. Kuna projekt oli äärmiselt edukas ning huvi ringide juhendamise vastu oli väga suur, siis otsustati, et koolitust tuleks korraldada suuremas mahus.

2016. aastal hangiti IKT-alaste huviringi juhendajate koolituse korraldamine, sh õppematerjalide ja ringitundide tunnikavade väljatöötamine ning mentorluse korraldamine. Lepingu partneriks oli samuti Sihtasutus Vaata Maailma, lepingu kestvus oli kuni 02.07.2018 ning lepingu maht 28 670,00 eurot koos käibemaksuga.

Koolituse sihtrühmaks olid lapsevanemad ja/või potentsiaalsed huviringide käivitajad (näiteks IT-erialade tudengid, noorsootöötajad, aktiivsed kogukonnaliikmed (va. üldhariduskoolide õpetajad)).

Koolituse peamisteks valdkondadeks olid IT (programmeerimine), robootika ja huviringi läbiviimise metoodika.  Kokku viidi projekti raames läbi 10 koolitust (neist 2 2016. aastal ja 8 2017. aastal), milles osalejaid kokku 201 (projekti eesmärk oli 200 osalejat).

- Küberturbe tööjõuvajaduse ja hariduse uuring

  • Periood 2018 – 2019
  • Sihtgrupp küberturbe spetsialistid
  • Projekti maksumus 70 800 eurot

23.03.2018 sõlmiti leping Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxisega (edaspidi Praxis), et läbi viia küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring, mille eesmärgiks on analüütiliselt määratleda, kui palju ning millise ettevalmistusega küberturbele spetsialiseerunud IKT-spetsialiste Eesti tööturg vajab täna (2018 perspektiiv) ning anda hinnang valdkonna ja hariduspoliitika pikaajalisse strateegilisse planeerimisse (5 aasta vaade).

Uuringu põhjal koostatud analüütilisi hinnanguid on plaanis kasutada õppekavade (nii kitsamalt küberturbe/julgeoleku õppekavade kui laiemalt IT-õppekavade ja vajadusel ka teiste erialade küberteadmiste komponendi) arengu suunamisel, et lähtuda nii vastuvõetud üliõpilaste mahust kui ka õppekavade sisustamisel tööturu vajadustest.

Tuleviku prognoosi kujundades tuleb arvesse võtta küberohtude järjest suuremat mõju ühiskonna toimimisele ning küberturbe kui majandusharu kasvupotentsiaali. Tänasel päeval on tööjõupuudus üks peamistest valdkondlikku ettevõtlust pärssivatest faktoritest.

Uuringu tulemused selgusid 2019. aasta algul, mille kohaselt vajab Eesti küberturbe valdkond aastaks 2023 juurde 270-870 küberturbe kompetentsidega spetsialisti. Võrreldes 2017. aasta tasemega tähendab see tööjõu kasvu vahemikus 32-86 protsenti.

Uuringu lühiversioon on saadaval siin:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuberturbe_uuring._luhikokkuvote.pdf

Täisversioon saadaval siin: https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuberturbe_uuring_aruanne_23_04_2...

- MOOC noortele „Tehnoloogia tarbijast loojaks“

  • Probleem: Tulevikutöökohad nõuavad inimestelt senisest suuremaid teadmisi ITst ning samuti ka praktilisi oskusi, isegi siis kui töötatakse mõnes muus valdkonnas kui ITs. Teiseks probleemiks on töökäte puudus IT sektoris nii Eestis kui ka mujal maailmas.
  • Eesmärk: Selleks, et olla valmis tulevikutöökohtadeks piloteerime noortele mõeldud e-kursust programmeerimise õpetamiseks, mis loob eelduse huvi tekitamiseks IT vastu ning samas annab vajalikud oskused tänapäeva ning tuleviku tööturul hakkamasaamiseks.
  • Periood kevad 2020 – kevad 2022
  • Sihtgrupp 16 - 26-aastased noored
  • Osalejate arv 500 noort
  • Projekti maksumus 298 456 eurot

Eesti on juba pika aega olnud maailmas tuntud oma digilahenduste poolest ning seda nii riigi ülesannete täitmisel kui ka eraettevõtluses. Selleks, et säilitada Eesti ühiskonna arengupotentsiaali ning olla ka edaspidi üheks maailma digitaliseeritumaks riigiks on oluline luua soodsad tingimused digipädeva järelkasvu tekkimiseks. Vaadates ülikoolidesse sisseastumise statistikat (sais.ee) on endiselt populaarseimad sotsiaalteaduste erialad, samas aga OSKA raporti kohaselt on Eesti IKT sektoris puudu üle 14 000 inimese.

Leping kursuse „Tehnoloogia tarbijast loojaks“ loomiseks ja läbiviimiseks sõlmiti Tartu Ülikooliga.

  • Esimeses etapis koolitatakse välja kuni 100 mentorit
  • Koolitatakse välja 500 noort üle Eesti
  • Võimalus asuda õppima Tartu Ülikooli infomaatika erialadele konkursiväliselt, kui hinne on vähemalt 90% maksimumist.
  • Programeerimiskeelena kasutusel Python

Kursuse käigus õpetatakse programmeerimise baasoskusi ning kursuse lõpuks valmib grupitööna tarvaralahendus. Kursus kestab kokku 10 nädalat ning selle maht on 3 EAP. Projekti käigus taaskasutatakse juba olemasolevaid õppematerjale

E-kursuse läbinu omandab vähemalt järgmised programmeerimisalased teadmised ja oskused:

  • teab algoritmilise mõtteviisi põhitõdesid ning oskab seda mõtteviisi rakendada;
  • oskab kirjeldada ja kasutada programmi elemente (muutuja, tsükkel, funktsioon jne)  programmeerimiskeeles Python;
  • oskab luua lihtsamaid igapäevaelu lihtsustavaid rakendusi;
  • oskab analüüsida probleeme, mille lahendamiseks piisab koolitusel käsitletavast materjalist, ning valib probleemi lahendamiseks sobiva algoritmi;
  • oskab testida loodud programmi tööd, leiab ja parandab puudused;
  • oskab analüüsida etteantud programmikoodi ilma seda käivitamata;
  • oskab leida lähtekoodist vigu ning koodi siluda.

Rohkem infot kursuse kohta leiab siit: https://didaktika.cs.ut.ee/progttl/

- Perearstide digitaalse kirjaoskuse suurendamise koolitus

  • Probleem: perearstide arvuti- ja interneti kasutamise oskused ei vasta tänapäeval nõutule ning seetõttu on ohus ka patsientide andmed
  • Eesmärk: õpetada perearstidele/-õdedele perearstitöös vajaminevaid digitaalse kirjaoskuse baasoskusi sh ka perearstitöös kasutatavate infosüsteemide kasutamist, infoturbe teemasid ning e-tervise seadusandlust.
  • Periood: kevad 2020 –  kevad 2022
  • Sihtgrupp: perearstid ja -õed
  • Osalejate arv: 500 esmatasandi meditsiini töötajat, kellest 60% praktiseerivad perearstid, ülejäänud on peremeditsiini arst-residendid ning pereõed;
  • Projekti maksumus 348 960 eurot

Eesti tervishoiusüsteem eeldab tervishoiutöötajatelt head digitaalselt kirjaoskust, kuna patsientide kohta käiv raviinfo talletatakse infosüsteemi, retsepte ning e-saatekirju väljastatakse elektrooniliselt. Konsultatsioonid pere- ja eriarstide vahel toimuvad samuti sageli elektrooniliselt. Arvestades täna töötavate tervishoiutöötajate väljaõppe järgselt toimunud tehnoloogia arengut, tuleb panustada nende inimeste IKT baasvõimekuse arendamisse.

Eesti e-tervise visioon 2025 ja e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA3 kirjeldavad vajadust arendada tervishoiuteenuse osutajate (TTO) digitaalse andmekasutuse ja infotöötluse võimekust. E-tervise projektide realiseerimisel, nt digitaalsete dokumentide nõuetekohasel koostamisel ja nende saatmisel tervise infosüsteemi (TIS), tuleb tagada tehnilise, organisatoorse ja õigusliku keskkonna reaalne toimimine. Selleks on oluline jätkusuutlik baas- ja täiendõppe koolituste korraldamine tervishoiutöötajatele.

Eelnimetatud olukorra parandamiseks on MKM otsustanud tellida põhjaliku koolituse perearstide ja ka -õdede digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks. Leping sõlmiti Tallinna Tehnikaülikooliga 2020. aasta alguses, mille raames koolitatakse 500 perearsti ja -õde.

Koolitus koosneb kolmest moodulist:

  • I moodul – digitaalse kirjaoskuse baasoskused perearstina töötamisel. Eesmärk on anda osalejatele e-teenuste kasutamise baasoskused ja teadmised tema töölauapõhiselt (ehk lähtuvalt sellest infosüsteemist, mida koolitusel osalev arst igapäevaselt kasutab).
  • II moodul – e-tervise toimimise loogikad ja põhimõtted. Eesmärk on anda osalejatele ülevaade e-tervise toimimisest ja seda ümbritsevast õigusruumist, sh kohustustest ja võimalustest. Koolituse läbinud perearst/-õde teab ja mõistab digitaalse dokumenteerimise õiguslikku raamistikku; omab ülevaadet e-tervise infosüsteemi toimimise põhimõtetest ja mõistab, et e-teenuste terviklahenduste toimimiseks on tarkvaraarendused vajalikud ka tervishoiutöötaja lokaalses infosüsteemis.
  • III moodul – infoturve. Eesmärk on anda ülevaade infoturbest sh küber-hügieenist (sh tähtsamatest turvameetmetest), andmete töötlemisest ning IT riskianalüüsi koostamise põhimõtetest.

- Targa tellija koolitus perearstidele

  • Probleem: perearstid ei ole rahul igapäevatöös kasutatavate süsteemide funktsionaalsuse ning kasutajamugavusega. Teiselt poolt on probleemiks ka see, et nad ei oska piisavalt hästi teha arendajale selgeks oma vajadused.
  • Eesmärk: õpetada perearstile tarkvaraarendusloogikat, et nad oskaksid järgmiste süsteemide arendamisel paremini kaasas olla (parasjagu oli arendusel Perearst 3 infosüsteem)
  • Periood sügis 2018
  • Sihtgrupp: perearstid
  • Osalejate arv 15
  • Projekti maksumus 17 880 eurot

Rahulolu tervishoiusüsteemis kasutatavate rakendustega on arstide ja õdede seas küllaltki madal ning ühe põhjusena tuuakse välja see, et tarkvara arendajad ei ole loonud arstide ootustele vastavaid kasutajasõbralikke süsteeme.

Välja on toodud 4 peamist probleemi: esiteks, kasutajad oskavad küll kirjeldada, mis neile olemasoleva süsteemi puhul ei meeldi, kuid ei oska pakkuda välja selgeid lahendusi, kuna ei tunne tarkvara loomise loogikat. Teiseks, ei osata kirjeldada, mida täpselt tahetakse. Kolmandaks, lähteülesanne koostatakse tavakasutajaga praktiliselt suhtlemata ning kui süsteem on valmis, selgub, et seda ei taheta kasutada, kuna see ei vasta arstide ootustele. Neljandaks, lähteülesanne on ebapiisav, kasutuslugude arv liiga piiratud ning ei kata tegelikult kõiki arstide vajadusi.

Eeltoodule tuginedes nägi MKM selget vajadust õpetada perearstidele tarkvara arenduste loogikat ning seeläbi soodustada paremate rakenduste valmimist nende töövaldkonnas.

Koolitus sisaldas järgmisi teemasid:

  • Sisendi kogumine - kuidas korrastada, ühtlustada, süstematiseerida ning prioriseerida kasutajalt saadud infot;
  • Kasutaja vajaduste mõistmine – mis on kasutaja probleemid ning vajadused, eesmärgid;
  • Töövoo kirjeldamine – kuidas koos kasutajaga tuvastada, korrastada, visualiseerida, mis tööd tahetakse tarkvaraga automatiseerida.
  • Prototüüpimine ja testimine- kuidas koostada prototüüp tulevasest rakendusest ning seda kasutaja peal testida.
  • Kasutuslugude kirjeldamine
  • Business-case koostamine - praktiline tasuvusarvutus.

- „Vali-IT“ 4-kuuline ümberõppekoolitus

  • „Vali-IT“ 4-kuuline ümberõppekoolitus eesmärgiga suurendada IT-spetsialistide arvu ning pakkuda täiskasvanud elanikkonnale uusi tööturuväljundeid
  • Probleem: OSKA Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna raporti kohaselt on Eesti IKT sektoris puudu üle 14 000 inimese
  • Eesmärk: pakkuda kiiret leevendust tööjõupuudusele IKT sektoris
  • Periood september 2016 – september 2020
  • Sihtgrupp: ümberõppest huvitatud täiskasvanud, kes on läbinud vähemalt  50% kõrghariduse õppekavast ning kes ei ole varasemalt ITd õppinud ning IT alal töötanud
  • Osalejate arv 500
  • Projekti maksumus 1 419 522,48 eurot

„Vali IT!“ eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Projekti käigus loodi koostöös IKT sektori tööandjatega praktilisel õppel põhinev ümberõppe  mudel, mis vastab tööturu vajadustele. Mudelit piloteeriti ühe õppegrupiga ning seejärel kohandati mudelit vastavalt tagasisidele.

Programmis osalejad läbisid 6-nädalase täismahus kontaktõppe (240 tundi) ja 8-nädalase (320 tundi) praktika ettevõtetes.

Peale kursuse läbimist oskab koolitatu:

  • kavandada toote (rakenduse, süsteemi osa) ja selle arhitektuurilisi lahendusi;
  • kirjutada programmikoodi;
  • integreerida loodud rakendusi teiste süsteemiosadega;
  • testida rakendusi;
  • juurutada ja paigaldada lahendusi;
  • dokumenteerida lahendusi, hallata dokumendi (ja süsteemi) muudatuste jada;
  • osaleda nii iseseisvas kui ka meeskonnapõhises tarkvaraarendustöös;
  • osaleda arendusprotsessis erinevates tööviisides ja rollides.

„Vali IT“ statistika:

  • 52% osalejatest naised, 48% mehed
  • 78% osalejatest vanuses 26-40
  • 59% osalejatest bakalaureus või sellele vastav kvalifikatsioon, 33% omavad magistrikraadi.

3 kuud pärast koolitust:

  • 68% osalejatest töötavad
  • 6% töötavad ja õpivad kõrgkoolis
  • 8% tegelevad eraettevõtlusega
  • 14% ei tööta ega õpi (sh vanemapuhkus)

http://vali-it.ee/

 

Viimati uuendatud: 31. August 2020