Infoühiskond

Eesti infoühiskonna arenguks tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist süvendada riigivalitsemises ja ka ühiskonnas laiemalt.
 

Infoühiskonna teenuste loomine ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja inimeste isikliku elukvaliteedi parandamiseks eeldab internetiühenduse olemasolu – 2017. aastal oli interneti püsiühendus kättesaadav 88 protsendile Eesti leibkondadest. Ka internetikasutus on Eestis suhteliselt suur: 2017. aastal kasutas internetti 88,1 protsenti 16–74aastastest elanikest. Noorte seas on internetikasutus peaaegu 100 protsenti.

E-valitsus ja e-teenused


Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng on samuti märkimisväärne. Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse poolest. Tänu sellele on võimalik asjaajamine muuta peaaegu paberivabaks, tehes nii paljud igapäeva toimingud paindlikumaks ja kiiremaks. Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodust, või mõnest teisest riigist vähem kui 20 minutiga.

Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2014. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 71 protsenti kodanikest ning 2015. aastal 69,6 protsenti ettevõtjatest.

Riigi infosüsteemid
 

Senise riikliku IKT-poliitika suurim tugevus on olnud riigi infosüsteemi väljaarendamine. Selleks on rakendatud Eesti infopoliitika aluspõhimõtteid nagu hajus teenusepõhine arhitektuur, andmete ja andmevahetuse asjakohane turvalisus, veebipõhisus, orienteeritus e-teenustele ning tugevate autentimisvahendite kasutamine.

Riigi infosüsteemi teenuste hulka kuuluvad X-tee, avaliku võtme infrastruktuur ja eID, dokumendivahetuskeskus ning teabevärav eesti.ee.

Infoühiskond. Foto: Rasmus Jurkatam/Toolbox Estonia

Eesti e-riigi kuvand

 

Senist arenguedu on oluliselt toetanud ka vaba ja avatud interneti eest seismine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Freedom House’i järgi on Eesti maailmas internetivabaduse ja avatuse poolest esirinnas: aastail 2010-2012 hoidsime maailma kõige vabama internetiga riigi tiitlit ning 2017. aastal olime Islandi järel teised.

Valdkonnad

Eesti infoühiskonna poliitikat kujundab ja koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Riigi infosüsteem

Riigi infosüsteemid peavad muutuma üha kasutajasõbralikumaks, turvalisemaks ja avatumaks.
Vaata lisa riigi infosüsteemi lehelt »

Elektrooniline side

Elektroonilise side teenuste pakkumine ja kasutamine arenevad ülikiiresti - tänaseks on meil juba 390 000 mobiilse andmeside kasutajat.  
Vaata lisa elektroonilise side lehelt »

Infoühiskonna teenused

Avalike teenuste arendamise eesmärk on luua kodanikele võimalikult mugav virtuaalne teenuskeskkond. 
Vaata lisa infoühiskonna teenuste leht »

Dokumendihaldusest infohalduseni

Asjaajamise ja dokumendihalduse arendamine on üha enam seotud avalike teenuste parandamisega, mis peavad muutuma oluliselt kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks. 
Vaata lisa dokumendihalduse lehelt »

Küberturvalisus

Küberturvalisus peab kindlustama avalike teenuste katkematu toimimise ja vastupidavuse. 
Vaata lisa küberturvalisuse lehelt »

IT-oskused ja -teadmised

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste baasoskused on tähtsad nii inimeste endi kui riigi ja erasektori jaoks ning riik kavatseb IT-haridusse jõudsalt investeerida.   
Vaata lisa IT-oskuste ja -teadmiste lehelt »

 

Eesti infoühiskonna arengukava 2020
 

Novembris 2018 kinnitas valitsus uuendatud strateegiadokumendi "Eesti infoühiskonna arengukava 2020", mille kaudu luuakse Eestis hästi toimiv keskkond info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamiseks ning kasutamiseks.
 

Eesti infoühiskonna arengukaval on kaks alavaldkonda: infoühiskonna arendamine ja küberturvalisuse tagamine.

Eesti infoühiskonna arengut toetavad viis alaeesmärki:

  • Sideturu ja –ühenduste areng
  • Riigi infosüsteemi areng
  • Nutikam riigivalitsemine
  • IKT-oskuste areng
  • E-Eesti tuntuse tõus

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 üldeesmärk ja alaeesmärgid

 

 

Arendustegevused

 

Olulisemad tegevussuunad 2018-2020:

  • Ehitatakse aastaks 2020 lõpuni ülikiire interneti baasvõrk ja astutakse samme nn viimase miili ühenduste kättesaadavuse kasvuks.
  • Töötatakse välja ja viiakse ellu Eesti 5G tegevuskava, et hoogustada järgmise põlvkonna mobiilsidevõrkude rajamist ja kasutuselevõttu Eestis.
  • Avalike e-teenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse järgmise arenguhüppena arendatakse välja „nähtamatuid“ ning asutusteüleselt sündmuspõhiseid teenuseid, et muuta avalikud teenused kasutajale võimalikult lihtsaks ja tõhusaks. Inimene peab saama asjad aetud ühe suhtluskorraga, igal võimalusel pigem automaatselt ja sekkuma ainult riigi poolsel algatusel või märguandel.
  • Kavas on tõsta avaliku sektori võimekust andmeanalüütika ja -teaduse kasutamiseks, sh vastavat teadlikkust ja oskusi.
  • Alustatakse tehisintellekti rakenduste ehk nn „krattide“ kasutuselevõttu avalikus sektoris: töötatakse välja ja viiakse ellu vastav tegevuskava ning tehakse katseprojekte.
  • Üha suurenevate andmemahtude ja andmete laialdase ristkasutuse taustal tuleb inimestele tagada kontroll oma andmete kasutuse üle. Luuakse nii tehnoloogilised kui ka organisatoorsed ja õiguslikud tingimused selleks, et inimestel oleks alati võimalik teada ja ka suunata, kes, millal ning milleks nende riigi käes olevaid andmeid kasutab – sh oma andmeid ka lihtsamalt ja rohkem kasutusse anda (nt teaduseks ja uute teenuste loomiseks).
  • Käivitatakse uudseid meetmeid ja algatusi IKT-spetsialistide juurdekasvu tagamiseks (sh üldhariduskoolis IKT-süvaõppe laiendamiseks) ning kõrgemate IKT-oskuste omandamiseks Eesti majanduse traditsioonilistes sektorites.
  • Tugevdatakse üleriikliku küberturvalisuse tagamise baaseeldusi ja suurendatakse riigi ning erasektori valmisolekut tulla toime küberintsidentidega: uuendatakse turbemeetmete baasstandardit, koondatakse kokku küberturbe riiklikke kompetentse, panustatakse rohkem inimeste küberteadlikkuse tõusu, astutakse samme infoturbe vajaduste varajaseks arvestamiseks teenuste ja IT-arenduses (nn security-by-design ja privacy-by-design põhimõtete rakendamiseks).
  • Hoogustatakse innovatsiooni e-valitsemise ja küberturvalisuse alal: tehakse katseprojekte, arendatakse ettevõtete uudseid arendusse kaasamise viise ning andmete ja lahenduste taaskasutust, toetatakse rohkem teadus- ja arendustegevust (eriti küberturvalisuse alal), jm.
  • Edendatakse digi-ID ning teenuste kasutuselevõttu välisriikide kodanike seas ehk laiendatakse e-residentsuse programmi.
  • Kõigi tegevussuundade puhul on elluviimise üldvastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Tegevussuundades sisalduvate konkreetsete tegevuste eest vastutab mitmel juhul ka teisi ministeeriume ja asutusi, sealhulgas MKM allasutusi. Vastavad ülesanded ja tööjaotus on kaetud arengukava rakendusplaanis ning pannakse edaspidi paika arengukava programmides.
  • Arengukava elluviimise juhtorgan strateegilisel tasandil on e-Eesti nõukogu, küberturvalisuse alavaldkonna ja strateegia osas Küberjulgeoleku nõukogu.

Varasemad arengukavad

 

Eesti IKT valdkonna arenguprogramm


Vastavalt koalitsioonilepingule ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile kutsus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ellu IKT valdkonna arenguprogrammi. Riigieelarve strateegias on IKT arenguprogrammile ette nähtud kokku 28 miljonit eurot, aastatel 2018-2020.

Arenguprogrammi koostamise lähtekohaks oli koondada suure majandusliku või ühiskondliku mõjuga projektiideed, mis võimendaksid e-Eesti arengut ning aitaksid lahendada nii IT sektori kui ka Eesti majanduse ees laiemalt seisvaid suurimaid väljakutseid.

Arenguprogrammi peamised fookused on:

  • IKT sektori tööjõupuuduse leevendamine läbi välistööjõu kaasamise hõlbustamise ja IKT kõrghariduse toetamise
  • Eesti majanduse tootlikkuse kasvatamine läbi tööstuse digitaliseerimise toetamise
  • e-Eesti nähtavuse toetamine läbi e-residentsuse programmi võimendamise
 

Valitsemisalade IKT strateegiad

 

Igal aastal annavad valitsemisalad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate oma IKT strateegiast ehk IT-arenduste ja -juhtimise plaanist, mis lähtub valitsemisala sisueesmärkidest.

 

Infoühiskonna nõukogu ja koostöövõrgustikud
 

Infoühiskonna arendamist ja arengukava elluviimist juhib nõukogu, mille tööd koordineerib majandus- ja taristuminister. 
 

Infoühiskonna nõukogu moodustavad infoühiskonna arendamise ja arengukava elluviimisega seotud riigiasutuste ning era- ja vabasektori võtmeorganisatsioonide esindajad. 

Infoühiskonna arengukava elluviimise koordineerimiseks kasutatakse temaatilisi või ülesandepõhiseid töörühmi ja võrgustikke nagu näiteks dokumendihaldusnõukogu ja koosvõime ekspertrühm ning oluline roll on täita ka riigiasutuste IT-juhtide võrgustikul.

Infoühiskonna arengukava näeb ette visioonivõrgustiku ellukutsumise ja ministeeriumidevahelise koostööringi algatamise. Selle eesmärk on tagada tugevam seos IKT-poliitika ja teiste infoühiskonna arengut mõjutavate riiklike poliitikate vahel (nt ettevõtlus- ja hariduspoliitika).

Lisaks eeltoodud koostöövormidele osaleb Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeerium ka Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu töögruppides ja e-Riigi Akadeemia nõukogu töös.

 

Rahastamine
 

Infoühiskonna arengut rahastatakse 90% ulatuses Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu.
 

Perioodil 2014–2020 panustatakse eelkõige infoühiskonna arengukava elluviimisse, milleks on kavandatud koos EL vahendite ja omafinantseeringuga üle 218 miljoni euro.

Perioodil 2007–2013 toetatati infoühiskonna arengut 62,6 miljoni euroga.

2019 Infoühiskonna arendamine: 32 900 000 eurot

2020 Infoühiskonna arendamine: 26 400 000 eurot

Kokku 2014-2020: 218 840 000 eurot

 

Vastutusjaotus

 

Tarkvaraarenduse riigihangete soovituslik tüüpleping
 

Töögrupp suurematest IT hankeid korraldavatest riigiasutustest ning ettevõtjatest Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) töötas esmakordselt Eestis välja tarkvaraarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu.
 

Lepingu eesmärk on kujundada avalikust sektorist teadlik ja lepinguliselt vastutust võttev tellija, tõsta kvaliteeti tarkvaraarenduse riigihangetes ning edendada riigi ja erasektori koostööd. 

Tüüpleping töötati välja töörühma poolt, kuhu kuuluvad esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, ITList, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusest, Registrite ja Infosüsteemide Keskusest, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusest ning advokaadibüroost GLIMSTEDT.

 

Viimati uuendatud: 16. November 2018