Gaasiturg

Gaas on energeetikas, kodumajapidamistes ning tööstuses laialdaselt kasutatav kütus ning tooraine, mille eeliseks on kasutusmugavus, lihtne transporditavus ning laia kauplemist võimaldav maailmaturg.
 

Eestis tarbitav gaas pärineb Venemaalt ja Leedust, kus 2014. aastal alustas tööd veeldatud gaasi terminal. Suvel täidetakse Vene gaasiga ka Läti Inčukalnsi maagaasihoidlat, mille kaudu varustatakse Eestit talvel. Sel perioodil imporditakse Venemaalt gaasi minimaalselt.

Eesti gaasituru arendamiseks loob huvitavaid võimalusi kildagaasi revolutsioon Põhja-Ameerikas, mis on maagaasi naftahinnal baseerunud hinnastamismudeleid põhjalikult muutnud, ning ka maagaasi veeldamise tehnoloogiate areng.

Peamine maagaasi kasutusala Eestis on tööstus (33% tarbitavast gaasist) ja kaugküte (21% tarbitavast gaasist). Vähese konkurentsi tõttu toimunud maagaasi hinna kasv on aga viimastel aastatel pannud maagaasi kütteks tootjad vaatama enam kohalike taastuvkütuste kasutamise poole. 2019. aastal jõudis maagaasi hind jälle suhteliselt madalale, mistõttu on suurenenud huvi gaasi kui kütteallika ja tööstustoorme vastu.

Üha vähenev gaasitarbimine liigub järjest rohkem alternatiivsete kasutusalade juurde. Heaks näiteks on surumaagaasi kasutamine transpordisektoris.

Gaasiturg

Sellist tendentsi näitab nii Eesti kui lähiriikide gaasitarbimine. Väheneva tarbimismahu kontekstis on äärmiselt oluline suurendada gaasituru läbipaistvust ja likviidsust. Sellel eesmärgil on Balti riigid ja Soome alates 2017. aastast aktiivselt loomas ühist gaasiturgu. Läti ja Soome ühine gaasiturg alustab tegevust 2020. aastast, Soome ja Leedu liituvad turuga 2022. aastal.

 

Eesti gaasiturg
 

Eesti gaasiturg on avatud alates 2007. aastast, kuid meie gaasivõrk on ühendatud vaid Venemaa ja Läti gaasivõrkudega ning gaasi impordib sisuliselt ainult AS Eesti Gaas. Avatud gaasiturul saab iga tarbija valida endale sobiva gaasi müüja, seejuures ei ole oluline, kelle võrguga on tarbimiskoht ühendatud.
 

2014. aasta lõpuni puudus gaasitarnijate vaheline konkurents, mis takistas turu efektiivset toimimist. Olukord paranes 2014. aasta lõpus, mil Leedus avati veeldatud gaasi vastuvõtuterminal. 2015. aasta jaanuaris ulatus maagaasi import Eestisse 71,7 miljoni kuupmeetrini, millest Leedust gaasituru osalistelt ostetud ja Eestis tarbitud gaas moodustas 6,2 miljonit kuupmeetrit ehk 8,6% jaanuari impordi kogumahust. Ülejäänud 91,4% gaasist importis AS Eesti Gaas.

Konkurentsiolukord gaasiturul paraneb veelgi, kui lähiaastatel viiakse ellu gaasitaristu projektid, mis ühendavad Eesti gaasisüsteemi Kesk-Euroopa gaasimagistraalidega (Baltimaade ja Poola gaasiühendus GIPL valmib 2023. aastal) ning võimaldavad gaasi vastuvõttu alternatiivseid tarnekanaleid kasutades (täiendav veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuterminal Eestis).

Samal ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste Balti riikide ja Soomega alustanud tööd regionaalse gaasituru arendamiseks. Koostöö käigus töötatakse välja gaasituru toimimise eeskirjad, mis loovad aluse mitme tarnijaga turuolukorrale ja piirideüleseks kauplemiseks.

Gaasituru ettevõtjad
 

Gaasituru toimimise selgroog on gaasi ülekandevõrk. Sellega on ühendatud kõik gaasi jaotusvõrgud, mis vastutavad gaasi jaotusteenuse osutamise eest. Eestis on maagaasiseaduse kohaselt ainult üks ülekandevõrgu operaator – Elering AS.

Lisaks enamuses Venemaalt Eestisse gaasi importivale AS Eesti Gaasile on selleks 2019. aasta seisuga luba veel seitsmel juriidilisel isikul: Eesti Energia AS, JSC Latvijas Gaze, UAB „Ignitis“, Verum Plus AG, AS Alexela, Baltic Energy Partners OÜ ja AS Nitrofert.

2018. aastal oli AS Eesti Gaasi osakaal kogu imporditud gaasist 94%, 6% gaasist importis Baltic Energy Partners OÜ. Hulgiturul oli AS Eesti Gaas osakaal 2018. aastal 72%, AS Eesti Energia osakaal oli samal ajal 11%.

2019. aasta seisuga on Eestis Majandustegevuse registrile esitanud maagaasi müügiga tegelemise teate 44 ettevõtjat. Samal perioodil tegeles Eestis gaasi jaotusteenuse osutamisega 23 tegevusloaga ettevõtjat.

Ülekandevõrgud välismaalt Eestisse


Gaasi varustuskindlust tagab Eestis süsteemihaldur AS Elering, kelle valduses on 878 km ülekandevõrke ja 37 gaasijaotusjaama. 2020. aasta algusest lisandub sellesse nimekirja ka Blaticconnector ja kompressorjaam Karksis.

2019. aasta seisuga puudub Eesti gaasisüsteemil oma kompressorjaam. Gaasi ülekandeks vajalik rõhk tagatakse Venemaa ülekandesüsteemis asuvate kompressorjaamadega või Lätis asuva Inčukalnsi maa-aluses gaasihoidlaga. Eestil on Venemaaga ühendus Narva ja Värska ning Lätiga ühendus Karksi kaudu. Ühtlasi on Eesti gaasi transiiti võimaldav riik – läbi Missos asuva gaasitrassi toimub gaasitransiit Venemaalt Lätti.

Gaasi tarbimine on olnud Eestis alates 2008. aastal pidevas languses. Suuresti on põhjuseks gaasi kõikuv hind ning biomassi pealetung kaugküttesoojuse tootmisel. Viimastel aastatel on tarbimine stabiliseerunud, olles ca 5,2 TWh tasemel.

Maagaasi tarbimise mahud
 

2018. aasta gaasituru maht oli 5,2 TWh. Gaasitarbimise tipphooajal saab Eesti kogu vajamineva gaasi Läti Inčukalnsi gaasihoidlast või läbi Värska ühenduse otse Venemaalt.

  • 2012. aasta veebruar oli gaasi tiputarbimise poolest viimase viie aasta suurim – 59,85 GWh ööpäevas.

2017. aasta talve tiputarbimine oli 40,58 GWh ööpäevas.

Eesti gaasiühenduste läbilaskevõimsused ööpäevas on:

Karksi ühendus Lätiga 68,3 GWh/päev (sisendrõhul 45 bar)

Värska ühendus Venemaaga 38,9 GWh/päev (sisendrõhul 45 bar)

Narva ühendus Venemaaga 24,2 GWh/päev (sisendrõhul 30 bar).

 

Gaasi jaotusvõrgud Eestis
 

Eesti suurim tarbijani maagaasi edastav jaotusvõrguettevõte on AS Eesti Gaasi tütarettevõte AS Gaasivõrgud, mis haldab 1500 km torustikke.

Lisaks on Eestis veel 25 maagaasi jaotusvõrguettevõtet, millele kuulub 650 km maagaasi jaotusvõrke ehk 22% gaasivõrkude kogupikkusest. Läbi nende võrkude toimub 14% kogu jaotusteenuse mahust.

Võimsuse puudujääki gaasi importimisel ei esine, sest gaasivõrk on üles ehitatud märksa suurema nõudluse tagamiseks. Eesti ülekandevõrgu läbilaskevõime sisendrõhul 40 bari on kuni 14 miljonit kuupmeetrit ööpäevas. 

Võrdluseks võib tuua, et Läti puhul on samal rõhul maksimaalne ööpäevane impordi kogus 26,48 miljonit kuupmeetrit. Leetu imporditava gaasi rõhk on 54 bari ning maksimaalne imporditav kogus on 37,44 miljonit kuupmeetrit ööpäevas.

Eesti gaasi ülekandesüsteemi kaart

Eesti gaasiühenduste läbilaskevõimsused ööpäevas on:

  • Karksi-Läti: 7 mln kuupmeetrit (sisendrõhul 40 bar)
  • Värska-Venemaa: 4 mln kuupmeetrit (sisendrõhul 40 bar)
  • Narva-Venemaa: 3 mln kuupmeetrit (sisendrõhul 22 bar)

Maikuust oktoobrini varustatakse Eestit gaasiga põhiliselt otse Venemaalt läbi Värska ja Narva ühenduste. 

Eesti võtab soojal ajal vähem gaasi läbi Värska või Karksi ühenduste seepärast, et sel ajal gaasi efektiivsemalt pumbata Inčukalnsi maagaasihoidlasse ja nii parandada gaasitarnekindlust kütmise tipphooajal novembrist aprillini. Siis toimubki gaasivarustus peamiselt Läti Inčukalnsi gaasihoidlast läbi Karksi ja Värska gaasimõõtejaamade.

 

Turu reguleerimine
 

Eestis reguleerib gaasiturgu maagaasiseadus, kus on kirjas nõuded gaasi importijale, ülekandjale, müüjale, edastajale ja ka turule järelevalvet teostavale Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet kooskõlastab: 

Gaasivarustuse kvaliteedinõuded
 

Gaasivarustuse kvaliteedinõuded kehtestati maagaasiseaduse muudatustega 2007. aasta alguses. Nõuete järgi ei või riketest põhjustatud gaasivarustuse järjestikune katkestus olla pikem kui 72 tundi ja aastane katkestuste kogukestus olla üle 130 tunni.

Katkestuste kestuse üle peab arvestust võrguettevõtja ning Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida kvaliteedinõuete täitmist.

Konkurentsiamet avaldab igal aastal ka aruande elektri- ja gaasituru kohta Eestis

 

Viimati uuendatud: 14. November 2019