Projektid

RTE projektid Eestis ja mujal Euroopas

RTE on piiri- ja valdkondade ülene lähenemine ning keskendub eelkõige majandustehingu andmete kvaliteedile ja reaalajas vahetusele. Arvestades, et majandustehinguid teevad kõikidest valdkondadest ettevõtted, võib RTE aidata väga erinevate ettevõtete efektiivsust ja ärimudelite kasumlikkust parandada. Kõikide alljärgnevalt toodud näidete töö automatiseerimise aluseks on osaliselt või täielikult kvaliteetsete ettevõtlusest tulenevate andmete reaalajas andmevahetus.

Aruandlus 3.0

Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt „Aruandlus 3.0“ loob võimaluse andmete ettevõtetelt riigile automaatseks ja ühekordselt edastamiseks. Alates 01.01.2018 saab Maksu- ja Tolliametile esitada tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) üle x-tee täisautomaatselt (st ei vaja eraldi e-maksuametis „üle kinnitamist“) ja Statistikaamet on valmis andmeid vastu võtma masin-masin liidesega.

Eesti Pank ei kogu palga ja tööjõuga seotud andmeid, sest saab need Statistikaametilt. Suurem kasutegur ja motivatsioon maksumaksjatele peaks tulema siis, kui kõik olulised maksudeklaratsioonid ja statistikaaruanded on uuele formaadile üle viidud. Hetkel on töös täieliku masin-masin liidestuse aluseks oleva ontoloogia teine osa: tulude ja kulude taksonoomia. Kogu taksonoomia on planeeritud valmis saada 2021. aastal.

Projekti eesmärk on suures plaanis vähendada ettevõtja halduskoormust, kuid tänu millele on võimalus vähendada ka riigi halduskoormust ning suunata kokkuhoitud ressursid muud lisaväärtust loovatele tegevustele.

Rohkem infot Maksu- ja Tolliameti kodulehelt >>

Internet of Business – standardiseerides äritehingute info

Eesti IKT klaster algatas neli aastat tagasi RTE projekti Internet of Business visiooniga arendada välja reaalajas toimuvate automatiseeritud äritehingute jaoks turvaline ja mugav keskkond.

2017. aastal viidi läbi projekti esimene arendusi sisaldav projekt, mille käigus kõik suurimad Eesti e-arve operaatorid võtsid kasutusele Euroopa e-arve standardi ja liidestasid oma süsteemid Euroopas laialt levinud PEPPOL andmevahetusvõrgustikuga. Lisaks loodi liidestused X-teega, et Eesti avalik sektor oleks kätte saadav läbi e-arve operaatorite piiriüleste e-arvete vahetamiseks PEPPOLi kaudu. Projekt oli kaasrahastatud Connecting Europe Facility (CEF) Telecom 2016: eInvoicing programmist.

2020. aasta alguses käivitati projekti järgmine etapp üheksa Eesti erasektoris tegutseva osapoole poolt. Partnerite hulka kuuluvad kaks erialaliitu, üks arenduspartner, üks e-arve operaator ja viis majandustarkvara pakkujat. Projekti eesmärk on liikuda samm lähemale reaalajas äritehingu info vahetusele, mille jaoks võetakse kasutusele XBRL GL standard olemasolevatesse süsteemidesse eesmärgiga standardiseerida äritehingu info ning luua alus aruandluse automatiseerimiseks lähitulevikus. Nimetatud standard on aruandlusinfo vastuvõtmiseks plaanis kasutusele võtta Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti poolt Aruandlus 3.0 projekti raames. 

Lisaks XBRL GL standardi kasutusele võtmisele viiakse IoB projekti käigus see vastavusse olemasoleva Euroopa e-arve standardiga ning töötatakse esmakordselt välja rakendus MyCompanyData, mis esimeste teenuste hulgas pakub tarkvaradele ühendust X-teega ning võimekust esitada XBRL GL-is aruandeid riigile. Projektipartnerite koostöö tulemusena valmib 2021. aasta alguses projektis läbiviidavate tegevuste tehnilise kirjelduse dokument koos juhendmaterjaliga, mida saab kasutada nii Eestis kui ka piiriüleselt teistes Euroopa Liidu riikides, et soodustada MyCompanyData teenusemudeli levitamist ja XBRL GL-standardi kasutuselevõttu. Projekt on taaskord kaasrahastatud CEF Telecom 2019: eInvoicing progammist.

Projekt loob ettevõtjatele võimaluse vahetada riigiga andmeid kiiremini ja lihtsamalt, pidades sealjuures silmas ja toetades avaliku sektori tuleviku suunda andmepõhise aruandluse suunal.

Rohkem infot Infotehnoloogia Liidu kodulehelt >>

E-arved

Eestis on alates 01.07.2019 ettevõtete ja riigi vahelistes tehingutes kohustuslik kasutada e-arvet. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), kes pakub teenust 160-le riigiasutusele 2500-st, statistika kohaselt on e-arvete menetluskeskkonna tasu vähenenud ca 50% võrra pärast e-arvete kohustuse seadmist.

Lisaks hindab RTK, et tänu arve info kontrollimise ja topelt arvetega tegelemise ära jäämisele on vähenenud ka tööajakulu, siinkohal on tegemist hinnanguga ning täpseid arvestusi ei ole peetud. Maksetähtaegades pole seni muudatusi seoses e-arvete kohustusega märgatud.

Küll aga hinnatakse Euroopas, et e-arvete täieliku kasutuselevõtuga on võimalik leevendada muuhulgas maksete pikast tähtajast ja hilinemisest tekkivaid probleeme. Maksete tasumise keskmine tähtaeg Euroopas on 30 päeva . Pikemaid maksetingimusi aktsepteerivad ettevõtted selgitavad tavaliselt, et see on nende sektoris tavaks (55%) ja et nad ei taha ärisuhteid kahjustada (46%). Maksete hilinemise üks peamisi põhjusi on käibekapitali juhtimine ja ebapiisavad rahavood, mis tuleneb tasumata arvetest või halduse ebatõhususest. Hilinenud maksmine tekitab omakorda täiendavaid intresse või halduskulusid.

või põhjustab rahavoogude probleeme. Rahavoogude küsimus pole mitte ainult hilinenud makse põhjus, vaid ka selle tulemus. See võib viia likviidsusprobleemideni ja tekitada väljakutseid ettevõtetele, kes soovivad täita lepingulisi kohustusi tarnijate või töötajate suhtes ning mis äärmuslikel juhtudel toovad kaasa koondamisi. Pikaajalises perspektiivis võib probleemid rahavoogude juhtimisega ähvardada ettevõtte ellujäämist ja pankrotti. RTE rakendamise puhul kaoksid sellised probleemid ja vähem ettevõtteid läheks pankrotti, ettevõtted oleksid tõhusamad.

Rohkem infot Rahandusministeeriumi kodulehelt >>

E-kviitung

E-kviitung on struktureeritud, standardiseeritud masinloetav dokument, mis lisaks e-arve infole sisaldab ka makseinfot. Seega paberkviitungid ning elektroonilised pildid ja PDF-id ei ole e-kviitungid. Näiteks liigub e-kviitung automaatselt ja reaalajas müüja kassasüsteemist läbi e-kviitungi operaatorite juriidilise isiku raamatupidamissüsteemi või eraisiku mobiilirakendusse.

Teenus saab nimetatud nelinurk mudelit kasutades toimida nii Eesti siseselt kui ka piiriüleselt. Teenuse toimimiseks on tehtud rahvusvaheliste osapoolte poolt ettepanek alustata Euroopa e-kviitungi standardi loomist. Standard peaks eeldatavasti valmima 2020. aasta lõpuks.

E-kviitung on juba täna Eestis reaalsus. 2014. aastal algatati Omniva ja Telia eestvedamisel e-kviitungi projekt, millest on väljakasvanud täna paljudele tuttav Telia mTasku mobiilirakendus.  Alexela Oil AS oli esimene ettevõte, kes hakkas Eestis 2017. aasta septembris väljastama universaalseid masinloetavaid e-kviitungeid. Lisaks kliendimugavusele, muudab e-kviitung ostuprotsessi keskkonnasäästlikumaks.

Eestis väljastatakse aastas ligi 400 miljonit paberkviitungit, mille trükkimiseks kulub 20 tonni paberit – selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett, ning trükkimisest tekib lisaks ligi 20 tonni jäätmeid.

Foto: e-kviitung.ee

Rohkem infot kviitung.ee kodulehelt >>

Rohkem infot mtasku.ee kodulehelt >>

Rohkem infot Omniva kodulehelt >>

E-kaubandus

Eesti võiks olla automatiseeritud kaupade deklareerimise värav tervele Euroopale, samaaegselt võimaldades suurendada füüsilisi kaubavooge nii lennutransiidi kui ka raudteetransiidi suundadel EL’i. Sellisel juhul vahetatakse igapäevaseks raamatupidamiseks või piiriüleste kaupade deklareerimiseks vajalikku teavet automaatselt ja reaalajas (vt Joonis 1).

Ettevõtetevaheliste tehingute (B2B) korral võib kõiki asjakohaseid raamatupidamiskohustusi täita reaalajas lahendustega, mis suudavad suhelda ühises äriaruandluse keeles. Piiriülese tehingu hetkel oleks võimalik koguda asjakohast teavet ja saata see ette nõutavatele tolliprotseduuridele ja maksukohustuste täitmiseks (nii B2G kui C2G). Tänu eeltäidetud vormidele on kaupade käitlemine piiril kiirem, mis omakorda säästab palju aega ettevõtja jaoks, mida saab investeerida oma ettevõtte kasvatamisse ja mitte paberite täitmiseks, aga ka tarbija jaoks, kellele muutub kauba vabastamine lihtsamaks.

Joonis 1. Kaubanduse RTE näide (koostatud MKM-i siseturuosakonna poolt)

Kasu majandusele avaldub läbi täiendava maksutulu, pakkudes tolli ja deklareerimise teenuseid teistele riikidele, kuna nii digitaalne kauba info kui ka füüsiline kaup liigub Eesti kaudu. Samuti täiendavad töökohad ning võimalikud välisinvesteeringud vaheladude näol.

Rohkem infot eWeek 2020 kodulehelt >>

KYC

Know your customer ehk tunne oma klienti teenuse eesmärgiks automatiseerida ja kiirendada KYC protseduuride läbiviimiseks andmete kogumist ning võimaldada kohustatud isikutel võimalikult palju kasutada riigi poolt juba kogutud ja olemasolevaid andmeid.

Andmeid edastatakse masinloetavalt, mis vähendab võrreldes praegusega ressurssi andmete kogumisele, sisestamisele ja analüüsimisele. Näiteks on KYC teenuse rakendumisel võimalik füüsilisel või juriidilisel isikul pangast laenu võttes jagada tehinguks vajalikke andmeid nõusoleku alusel reaalajas muutes sellega protsessi oluliselt kiiremaks ja usaldusväärsemaks ning vähendades rahapesu riske.

2020. aastal koostatakse lahenduse arhitektuurne nägemus ning vajalik õigusaktide muudatuste pakett, samuti valmistatakse teenuse esialgne prototüüp.

Rohkem infot Accelerate Estonia kodulehelt >>

e-CMR

CMR on maanteetranspordis kasutatav veoseleht, mis sisaldab dokumentatsiooni veose, logistika, veolubade, jm vajalikku informatsiooni ning muutub ajas pidevalt. Täna on nimetatud veoselehes olev info kõik paberkujul vedajal kaasas.

e-CMR projekti eesmärgiks on digitaliseerida ning muuta vajalikele osapooltele reaalajas kättesaadavaks kogu maanteetranspordis kasutatava veoselehe info. 2020 aasta lõpuks on testitud e-CMR piiriülene G2G andmeid vahetav prototüüplahendus. Prototüübi testimise eesmärgiks on katsetada Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheliste piiriüleste andmete päringu süsteemi avalike registrite vahel. Näiteks saab selle tulemusel Eesti politsei või toll maanteel kontrollida välisriigi registrinumbriga veose infot läbi süsteemi reaalajas ilma veoautot kinni pidamata, säästes sellega aja- ja rahakulu kõikidele osapooltele.

Lisaks piiriülesele projektile on 2020 aasta lõpuks loodud ning testitud Eestis tegutsevate ettevõtete vahelise e-CMR päringute tegemise süsteemi prototüüp, mis on andmete struktuuri osas kooskõlas piiriülese prototüüplahendusega.

Foto: Accelerate Estonia

Rohkem infot Diginno kodulehelt >>
Rohkem infot Accelerate Estonia kodulehelt >>

Ringmajanduse projekt – jääkmaterjalide reaalajas ja automatiseeritult info jagamine

Projekti eesmärgiks on edendada Eestis ringmajandust läbi tootmises tekkivate jääkide kaardistamise ja selle info jagamise automaatsesse inforinglusesse.

Peamine väljakutse ringmajanduslike lahenduste rakendamisel on õige info kättesaadavus vajalikul hetkel. Reaalajas andmetele põhineva jääkmaterjalide info vahetamine aitab selle turutõrke ületada ja luua pinnase uute ettevõtete ja teenuste tekkeks ehk oluline on andmete ühtlustamine tooteinfo jagamisel. Samal ajal on riiklikult selline lahendus väga oluline, sest läbi sellise kaardistamise tekib riiklikult ülevaade sellest, kui palju materjali (mis veel ei ole jääde) tegelikult uuesti ringlusesse üldse jõuab.

 

Rohkem infot Accelerate Estonia kodulehelt >>

Keskkonnamõju mõõdikute reaalajas jälgimine

RTE võimaldab tõhusamalt saavutada kliimaeesmärke. Kasvuhoonegaaside vähendamisel on RTE printsiipe kasutades võimalik tarbijatele tagada asjakohane info, kes saavad teha targemaid ja keskkonnasõbralikumaid tarbimisotsuseid. Seniste kliimakokkulepete saavutamine on olnud visa, kuivõrd peamiseks sihtrühmaks on olnud tööstus.

Tööstuse asemel tuleks aga keskenduda hoopis miljarditele tarbijatele, kelle ostukäitumise muutmise kaudu on võimalik tõhusamalt avaldada mõju tööstusele. Selle eelduseks on aga adekvaatse keskkonnamõju info kättesaadavaks tegemine või info puudumisel maksimaalsete teaduslikult kalkuleeritud tootegrupi süsinikuinfo avaldamine.

Täna on probleemiks sellise mõõdiku puudumine, mis näitab tarbijale ostu hetkel tema tarbimise mõju keskkonnale ning aitab ostlemisel keskkonnasõbralikumaid valikuid teha. Nii on projekti eesmärgiks välja töötada kodanikule suunatud toodete ja teenuste keskkonnamõju mõõdikute disain koostöös ettevõtete ja riigiga ning luua vajaliku infrastruktuuri kavand. Ideeks on olemasolevate andmete baasil kombineerida energiamahukuse ja keskkonnamõju indikaatorid, mida oleks võimalik kasutada tavakodaniku ostukäitumise nügimisel.

Rohkem infot rohetiiger.ee kodulehelt >>

Nordic Smart Government 3.0 (NSG3)

NSG on Põhjamaade (Taani, Soome, Island, Norra ja Rootsi) ühine RTE-algatus. Projekti alustati 2016. aastal ning praegune faas 3.0 algas 2018. aastal. Projekti eesmärk on toetada Põhjamaades kasvu ja innovatsiooni ning vähendada VKE-de halduskoormust, tehes tehinguandmed reaalajas piiriüleselt juurdepääsetavaks.

NSG lõppeesmärgiks on koostalitlevate digilahenduste ökosüsteemi loomine 2027. aastaks, mis võimaldaks tehinguandmete reaalajas liikumist Põhjamaade era- ja avaliku sektori organisatsioonide vahel. Võimalikuks saaks andmete automaatne jagamine äripartneritega ning reaalajas aruandlus avaliku sektori asutustele.

Projekti raames ei looda uut andmebaasi, vaid aidatakse kaasa olemasolevate ERP-de ja muude digitaalsüsteemide koostalitlevaks muutmisele standardimise ja API-de abil. Täiendava eesmärgina rõhutab NSG demokraatlikku andmekasutust ja õiglast juurdepääsu andmetele. Finantsandmete Põhjamaade VKE-dele kättesaadavaks tegemine peaks alates 2027. aastast tooma 27 miljardit eurot lisandväärtust.

Rohkem infot Nordic Smart Government kodulehelt >>

Euroopa Komisjon

2004. aastal algatas Euroopa Komisjon programmi IDABC (Interoperable Delivery of European eGovernment Services to public Administrations, Business and Citizens), tagamaks täiendavalt teenuste koostalitlusvõimet. Sellele programmile järgnesid programmid ISA ja ISA². Aastate jooksul on nende programmide raames ellu viidud hulk koostalitlusvõime tõstmise projekte.

Kõige olulisemaks võib ehk pidada suuri pilootprojekte õiguslike meetmete rakendamise toetamiseks ja IKT kasutamise edendamiseks konkreetsetes sektorites. Esimesteks suurteks pilootprojektideks olid valdkonnaspetsiifilised projektid e-ID (STORK), e-arveldamise (PEPPOL), teenuste direktiivi (SPOCS), õiguskeskkonna (e-CODEX) ja e-tervise (epSOS) edendamiseks.

Peale sektorispetsiifiliste projektide on tehtud sektoriüleseid algatusi eesmärgiga laiendada suurtes pilootprojektides valminud tehnilisi ehituskive teistesse valdkondadesse. 2013. aastal alanud suurprojekti e-SENS eesmärk oli arendada koostalitlusvõimelised põhiteenused (nt eID, e-tarned), mida saaks kasutada tervishoius, riigihangetes, ettevõtete piiriüleses liikuvuses või õiguskeskkonna lahendustes. Nende tehniliste ehituskivide põhjal on võimalik ELi tasandil juurutada ühiseid teenuseid, millega avaliku sektori asutused ja teised andmekasutajad saavad säästa kodanike ja ettevõtete ressursse, piirdudes andmete ühekordse kogumisega.

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemi lahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 on õiguslikuks aluseks ühekordsuse põhimõtet (OOP) rakendavale taristule ning võimaldab ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel arendada uusi piiriüleseid veebipõhiseid teenuseid, sh ettevõtjatele olulisi teenuseid nagu deklaratsioonide esitamine maksuametile ja äriregistrile.

Soome

Soomes asub maailma esimene RTE-le pühendunud akadeemiline kompetentsikeskus. Aalto ülikooli ärikolledži ja Tieto OY asutatud RTE kompetentsikeskuse (RTECC) tegevuses osaleb hulk erapartnereid. Keskus juhindub tõekspidamisest, et RTE võib tuua ühiskonnale tohutut kasu alates suuremast tootlikkusest kuni keskkonna säästmiseni. Aastate jooksul on RTECC koos teiste sidusrühmadega käivitanud hulga projekte RTE edendamiseks Soomes:

  • Soome XBRL-i konsortsium on 2012. aastal loodud Soome ettevõtete ja riigiasutuste koostööplatvorm, mis juhib Soome XBRL-taksonoomia arendamist, tõstab teadlikkust XBRL-aruandluskeelest ning edendab selle kasutamist finants- ja maksuaruandluses.
  • SME50 uuris võimalusi vähendada finantsväärtusahela automatiseerimise teel VKE-de halduskoormust 50% võrra. Uuriti struktureeritud tehinguandmete kasutamist majandusarvestuse ja rahavooprognooside automatiseerimiseks, universaalse aruandlusliidese kasutamist (XBRL-)struktureeritud andmete edastamiseks riigiasutustele, võimalusi finantsteabe täiendamiseks keskkonnamõjude teabega ning ettevõtete riskijuhtimismudelite loomist.
  • TARU (2014–2015) oli teaduslik-tehniline koostööprogramm eesmärgiga digitaliseerida ja automatiseerida finantsjuhtimisprotsessid täielikult. TARU eesmärk oli võimaldada reaalajas B2B- ja B2G-andmevahetust ning aruandlusandmete automaatset kogumist ettevõtete majandusarvestussüsteemidest sõnumisisu, liideste ja andmete standardimise teel.
  • TALTIO (2016–2017) aitas kaasa ettevõtete digiüleminekule, luues esiteks struktureeritud andmete standardmudeli, milles defineeriti arvete, kviitungite ja kontoväljavõtete teabe vormingud, mis võimaldaks neid majandusarvestussüsteemidesse sisestada täisautomaatselt.
  • RTECO on Soome tehnoloogiaettevõtete võrgustiku (Teknologiateollisuus) 2017. aastal alanud projekt, mille raames ettevõtted ja riigiasutused teevad koostööd RTE-ökosüsteemide arendamiseks. Projektil on kaks alamprojekti: üks on pühendatud e-kviitungite kasutuselevõtmisele ja teine ettevõtete digiüleminekule. Lähitulevikus kavatsetakse Soomes kasutusele võtta e-kviitungid. Selleks on projekti RTECO e-kviitungite töörühm välja töötanud suunised ning korraldanud uue lahenduse alaseid infotunde ja arutelusid. Soome maksuamet peab e-kviitungeid automaatsele andmepõhisele käibearuandlusele üleminemise oluliseks eelduseks.
  • Soome on juba teinud RTE toetuseks seadusandlikke algatusi. 2010. aastal muutis Soome valitsus e-arved G2G- ja B2G-tehingute puhul vaikimisi kasutatavateks. 2019. aasta aprillis võeti Soomes vastu uus e-hangete ja elektroonilise arveldamise seaduse, millega võetakse üle e-arveldamise Euroopa direktiiv. Sellega kehtestati Soomes e-arvete Euroopa standard, suurendati kohustuslike andmeväljade arvu ning lubatakse nii riigiasutustel kui ka ettevõtetel soovi korral nõuda tarnijatelt e-arvete esitamist.

Taani

Taani kehtestas 2005. aastal ühena esimestest Euroopa riikidest B2G-tehingute e-arveldamise kohustuse. Alates 2019. aasta maist on riigiasutused täielikult ühendatud PEPPOL-võrgustikuga ning kohalikud omavalitsused ja muud avaliku sektori organisatsioonid peavad liituma 2020. aastaks, misjärel piiriülene koostalitlusvõime teiste ELi riikidega peaks oluliselt paranema.

Soomega võrreldes kehtestas Taani e-arvete sisule ja vormile palju rangemad reeglid. Tulemuseks on andmete kõrgem kvaliteet, kuid e-arvete vähesem kasutamine kui Soomes. 2020. aastaks kavatseb Taani muuta e-arveldamise kui RTE olulise eelduse kohustuslikuks B2B-tehingutes. Taani ettevõtlusamet toetab e-arveldamisele üleminekut, pakkudes IT-lahenduste arendajatele suuniseid, valideerimistööriistu, avatud lähtekoodiga komponente ja teavikuid.

2011. aastal kehtestas Taani teatud tüüpi ettevõtete jaoks kohustuse esitada majandusaasta aruanded XBRL-vormingus. See kohustus laiendatakse lähiaastatel järk-järgult kõigile ettevõtetele. Majandusaasta aruannete kättesaadavus XBRL-vormingus on võimaldanud avaldada neid masinloetavate avatud andmetena.

Viimasel ajal katsetatakse masinõppealgoritme, mis võimaldaksid XBRL-aruannete põhjal ettevõtete maksejõuetust prognoosida. Selleks kasutab Taani ettevõtlusamet varem pankrotistunud ettevõtete andmeid, näiteks maksevõime suhtarve ning viivitusi majandusaasta aruannete esitamisel. Masinõppealgoritm võrdleb praeguste ettevõtete tulemusi varasematega ja hindab nende lõpetamise või pankrotistumise riski. Muutustele on oluliselt kaasa aidanud riigi jõupingutused standardimise vallas ning otsus kehtestada uued nõuded seaduse jõuga.

 

Viimati uuendatud: 26. Juuni 2020