Platvormide määrus

Veebipõhiste vahendusteenuste osutamist ja otsingumootorite pakkumist reguleerib Euroopa Liidu niinimetatud platvormide määrus.

Alates 12. juulist 2020 kohaldatakse Euroopa Liidu riikides määrust nr 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks. Määruse eesmärk on aidata kaasa Euroopa siseturu nõuetekohasele toimimisele. Määrus on otsekohalduv ning seda ei võeta üle Eesti õigusesse.

Foto: Rasmus Jurkatam/Toolbox Estonia
 

Keda kehtima hakkavad nõuded puudutavad?


Määruses sisalduvad nõuded kohalduvad:

  • veebipõhistele vahendusteenustele, näiteks teenusplatvormid ja müügiportaalid 
  • veebipõhistele otsingumootorite pakkujatele, ehk portaalidele, mis võimaldavad internetiotsingut

Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda kaupu ja teenuseid otsetehingute kaudu tarbijatele, näiteks Kaup24, Hotelliveeb, osta.ee, Bolt, Wolt jne.

Määrust ei kohaldata veebipõhiste makseteenuste, reklaamivahendite ega reklaamide vahendamise suhtes, mille eesmärk ei ole hõlbustada otsetehingute algatamist ja millega ei kaasne lepingulist suhet tarbijatega (näiteks eraisikutevaheliste tehingute vahendamine), nt neti.ee.

Määrusest tulenevate nõuete täitmist on õigus nõuda ärikasutajatel.  Ärikasutaja on eraisik või juriidiline isik, kes tegutseb oma majandus-, oskus- või kutsetegevuse raames ja pakub veebipõhiste vahendusteenuste kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid.

Kuna määrus sisaldab nõudeid ka otsingumootori teenuse pakkujatele, peaksid need sätted tagama õigluse ja läbipaistvuse ka kommertsveebisaitide kasutajate järjestamisel otsingumootori kaudu saadavates otsingutulemustes. Kommertsveebisaidi kasutajaks on samuti füüsiline või juriidiline isik, kes pakub veebiliidese kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, oskus-, või kutsetegevusega. Selliseks veebiliideseks võib olla igasugune tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa ja rakendused, kaasa arvatud mobiilirakendused.

Määrus eeldab, et alljärgnevatest nõuetest kinni pidamist saab vajadusel nõuda vahetult veebipõhise vahendusteenuse pakkuja kaebuste menetlemise süsteemi kaudu, lepitajate abil arbitraažikohtus või hagiga kohtu kaudu. Erinevalt kohtumenetlusest on vaidluse lahendamine lepituse korras või vahekohtus konfidentsiaalne, menetlus on kiirem ja ka kulud on enamasti väiksemad.
 

Nõuded veebiplatvormidele
 

Valdavalt nõuab määrus teenusepakkujatelt samme, mis suurendavad informatiivset selgust teenuste kasutajate suunal, kelleks on eelpool mainitud ärikasutajad ning kommertsveebisaidi kasutajad. Nõuete hulka kuuluvad:

  1. selgus ja läbipaistvus teenuse tingimustes, samuti nõuded ja piirangud nende tingimuste muutumisel, sh etteteatamistähtajad (Artikkel 3)
     
  2. täpsustatud tingimused pakutavate teenuste piiramisel, peatamisel ja lõpetamisel (Artikkel 4)
     
  3. informatiivse selguse tagamine kaupade ja teenuste või otsingutulemuste järjestamisel (Artikkel 5)
     
  4. informatiivse selguse tagamine ostu või otsinguga seotud kaupade ja teenuste pakkumisel (Artikkel 6)
     
  5. informatiivse selguse tagamine erikohtlemise olemasolul, kui sarnaselt teistele ärikasutajatele pakub konkurentsi ka vahendaja ise või tema kontrollitav ärikasutaja (Artikkel 7)
     
  6. lepingulised erisätted, mida vahendusteenuse pakkujad peavad järgima (Artikkel 8)
     
  7. informatiivse selguse tagamine ärikasutajaga seotud andmetele juurdepääsu osas (Artikkel 9)
     
  8. informatiivse selguse tagamine piirangute osas muude kanalite kaudu pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisele (Artikkel 10)
     
  9. nõue luua ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem (Artikkel 11)
     
  10. nõue määrata kaks või enam lepitajat kohtuvälise lepitusmenetluse tarbeks (Artikkel 12)
 

Ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem
 

Kaebuste menetlemise süsteem peab võimaldama ärikasutajatel esitada veebipõhise vahendusteenuse pakkujale kaebusi järgmistes küsimustes:

  • teenusepakkuja on väidetavalt jätnud täitmata määruses sätestatud kohustuse, mis mõjutab kaebust esitavat ärikasutajat
  • tehnoloogilised probleemid, mis on otseselt seotud veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega ja mis mõjutavad kaebuse esitajat
  • teenusepakkuja võetud meetmed või tema käitumine, mis on seotud otseselt veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega ja mis mõjutab kaebuse esitajat.

Ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi loomine ei ole kohustuslik väikeettevõtetele, kus on vähem kui 50 töötajat ning aastakäive ja/või bilansimaht on alla 10 miljoni euro.

Lepitus ja lepitajate leidmine ning määramine
 

Lepitusmenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus, kus pooled valivad lepitaja või pöörduvad lepitusorgani poole. Lepitajaks võib olla notar, vandeadvokaat või muu vaidluspoolte poolt määratud isik. Lepitusmenetluse tulemusena sõlmitud kokkulepe on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Määrus nõuabki, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad määravad tingimustes ära kaks või rohkem lepitajat, kellega nad on valmis koos töötama, et saavutada ärikasutajatega kohtuväline kokkulepe veebipõhiseid vahendusteenuseid käsitlevas vaidluses, sealhulgas kaebustes, mida ei olnud võimalik lahendada ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemiga.

Väljaspool Euroopa Liitu asuvaid lepitusteenust pakkuvaid lepitajaid võib määrata ainult siis, kui on tagatud, et lepitust otsivaid ärikasutajaid ei jäeta ilma võimalusest kasutada Euroopa Liidu õiguses või liikmesriigi õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

Lepitajate leidmine ja määramine ei ole kohustuslik väikeettevõtetele, kus on vähem kui 50 töötajat ning aastakäive ja/või bilansimaht on alla 10 miljoni euro.

 
Viimati uuendatud: 29. Juuni 2020