Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus (EL) 2018/1999 Artikkel 3 lõige 1 sätestab nõude, et liikmesriigid peavad iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile esitama enda riikliku energia- ja kliimakava, sh tuleb kava esitada Euroopa Komisjonile 31.12.2019 ning ajakohastatud versioonid või põhjendused, miks ei seda ei ole vaja ajakohastada 30.06.2023 ja 30.06.2024.

Määruses (EL) 2018/1999 on sätestatud kava koostamise formaat, et kõigi liikmesriikide kavad oleksid võrreldavad. Euroopa Komisjon avaldab kõigi liikmesriikide energia- ja kliimakavad enda veebilehel.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) on koostatud erinevate ministeeriumite (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Maaeluministeeriumi) ühistööna toetudes kehtivatele arengudokumentidele ning mitmesugustele uuringutele ja analüüsidele. REKK 2030 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71 meedet.

Neljapäeval, 19. detsembril 2019 kinnitas valitsus Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Loe lähemalt siit.

Foto: Eesti Energia/Toolbox Estonia

 

Eesmärgid

 

REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.

See info on vajalik, et avalikkus ning ettevõtjad saaksid planeerida ja ette valmistada vajalikke investeeringuid, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Energialiidu viite mõõdet arvestades on REKK 2030 peamised eesmärgid järgnevad:

  • Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030): kasvuhoonegaaside (KHG) heide 1990 aastal oli 40,4 mln tCO2ekv (va maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor, so Land Use, Land Use Change and Forestry ehk edaspidi LULUCF), 2017 oli Eesti KHG heide 20,9 mln tCO2ekv (sh energiatööstusesektorist 14,7 mln tCO2ekv), meetmete tulemusel prognoositakse 2030. aastal KHG heidet 10,7-12,5 mln tCO2ekv (va LULUCF).
  • Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%: 2005 oli KHG heide jagatud kohustuse määruse sektorites kokku 6,3 mln tCO2ekv ehk 2030. aastal võib sektori heide olla 5,5 mln tCO2ekv. (täpne 2030. aasta eesmärk selgub 2020. aastal, kui pannakse paika aastased jagatud kohuste määrusega kaetud sektorite riiklikud heite tasemed ajavahemikuks 2021–2030).
  • Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018 = 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh).
  • Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti majandus on kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi meetmeid. Kumulatiivne energiasääst 14,7 TWh perioodil 2020-2030 võimaldaks hoida energia lõpptarbimist samal tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi.

 

Foto: Creative Union/Toolbox Estonia

  • Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga): perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh põlevkivitööstuse uuendustega.
  • Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali.
  • Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine: Läti suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga 2025. aastal.
  • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks: energiamajanduse teadus- ja arendusprogrammi elluviimine võimaldab meetmeid rakendada teadus- ja innovatsioonisaavutusi kasutades.
 

REKK 2030 koostamise kronoloogia


REKK 2030 koostamine on ajaliselt toimunud järgmiselt:

1. REKK 2030 eelnõu koostamise korraldamisest informeeriti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ühiskirjaga juunis 2018 ja kutsuti huvitatud osapooli andma teada REKK 2030 kaasamise veebiankeedi vahendusel enda huvist osaleda REKK 2030 koostamise protsessis.

2. REKK 2030 eelnõu esimese tööversiooni tutvustamisüritus toimus 9.10.2018, millele eelnes 24.09.2018 REKK 2030 eelnõu tööversiooni avalikustamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pilveleheküljel.

3. REKK 2030 eelnõu esimene tööversioon avaldati 10.12.2018 Vabariigi Valitsuse Eelnõude infosüsteemis koos üleskutsega esitada eelnõu kohta üldiseid kommentaare kuni 20.12.2018 ning detailseid kommentaare kuni 06.02.2019. Teade avalikust konsulteerimisest edastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 07.12.2018 mh kõigile neile, kes olid REKK 2030 kaasamise veebiankeedis andnud teada enda soovist saada REKK 2030 menetlusega seotud teateid.

4. 21.12.2018 alates on REKK 2030 eelnõu oli avalikult kättesaadav kommenteerimiseks valitsuse eelnõude infosüsteemis. Juuniks 2019 laekunud ettepanekute (sh Euroopa Komisjoni kommentaarid) alusel täiendatud REKK 2030 eelnõu järgmine tööversioon saadeti energeetikaga seotud sektorite esindajatele kommentaaride saamiseks ning 4.10.2019 tutvustati seda 165 osalejaga Rahvusvahelise Energiaagentuuri Eesti ülevaate tutvustamisürituse raames.

5. Lisaks toimusid REKK 2030 arutelud kokku 60 osalejaga vähese CO2 heitega tehnoloogiate ja õiglase ülemineku teemadel 28.10.2019 Keskkonnaministeeriumis.

6. REKK 2030 eelnõu lõppversioon on välja töötatud võttes arvesse ajavahemikul 18.12.2018-10.11.2019 laekunud kommentaare REKK 2030 lisas V.

Foto: Renee Altrov/Toolbox Estonia

7. 14.11.2019 tutvustati REKK 2030 eelnõu lõppversiooni 150 osalejaga taastuvate energiaallikate uurimise ja kasutamise konverentsil Eesti Maaülikoolis Tartus (vaata 14.11.2019 ülekannet).

8. REKK 2030 kooskõlastati ministeeriumidega Vabariigi Valitsuse Eelnõude infosüsteemi vahendusel novembris 2019.

9. 18.11.2019, 19.11.2019 ja 2.12.2019 tutvustati eelnõud Riigikogu Euroopa Liidu asjade-ning majandus- ja keskkonnakomisjonile.

10. REKK 2030 dokumentatsioon on esitatud valitsuskabineti nõupidamisele 12.12.2019.

11. REKK 2030 dokumentatsioon esitatakse Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpuks.

 

 

REKK 2030 kokkuvõte
 

„Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (edaspidi REKK 2030) on koostatud täitmaks Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 sätestatud nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava.

Kava tuleb esitada Euroopa Komisjonile 31.12.2019 ning ajakohastatud versioonid (või põhjendused, miks ei seda ei ole vaja ajakohastada) 30.06.2023 ja 30.06.2024. Seega tuleb lähiaastail REKK 2030 järgmiseks kümnendiks koostamisel olevate arengudokumentide alusel ajakohastada ning esitada Euroopa Komisjonile 30.06.2023 ja seoses riiklike eesmärkide täiendamisega 30.06.2024.

REKK 2030 on koostatud  erinevate ministeeriumite (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Maaeluministeeriumi) ühistööna kehtivate arengudokumentidele alusel:

  1. Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (edaspidi KPP 2050)
  2. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK 2030)
  3. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
  4. Transpordi arengukava 2014-2020 (2021-2030 kava koostamisel)
  5. Metsanduse arengukava 2011-2020 (2021-2030 kava koostamisel)
  6. Riigi jäätmekava 2014-2020 (2021-2030 kava koostamisel)
  7. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 (2021-2030 kava koostamisel)

Lisaks eelnimetatud arengudokumentidele on kava koostamisel meetmete välja töötamiseks läbi viidud järgmised uuringud:

 

Viimati uuendatud: 28. Mai 2020