Elamumajandus

Elamumajandus hõlmab riigi eluasemepoliitika kujundamist, peamiselt elamufondi korrashoidu jätkusuutlikul tasemel.
 

Eluasemevaldkonna pikaajalisemad eesmärgid on:

  • Eluaseme kättesaadavus Eesti elanikele

  • Eluasemefondi kvaliteet ja jätkusuutlikkus

  • Eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud säästev areng

Elamu- ja kommunaalmajanduse korralduse eest vastutab põhiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus.

Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt lahendada. Seda tehakse õigusliku regulatsiooni, institutsionaalse korralduse ja toetusmeetmete abil. Samuti on riigi eesmärk teha elamusektori arendamisel koostööd valdkonnas tegutsevate katusorganisatsioonidega.

Elamumajandus

 

Arengukavad

 

2013. aastal alustati elamumajanduse valdkonna arengukava väljatöötamist “Eesti energiamajanduse arengukava 2030+, visiooniga aastani 2050” raames.
 

Valdkonna uus arengukava keskendub peamiselt hoonete energiatarbimise vähendamisele.

Aastal 2008 kiitis valitsus heaks valdkondliku strateegia “Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008–2013”.

Arengukava rakendamise perioodil 2008–2013 toetati kodutoetuse raames üle 1800 paljulapselise pere eluasemetingimuste parandamist.

Euroopa Liidu vahenditest toetati energiaauditite, ehitusekspertiiside ja -projektide teostamist korterelamute energiakulukuse ja tehnoseisundi kaardistamiseks ning rekonstrueerimistööde teostamiseks. 

Aastatel 2009–2013 väljastas KredEx korterelamute renoveerimislaenu programmi alusel 591 laenu. Aastatel 2010–2013 esitas 566 korterelamut taotluse muuta korterelamu energiatõhusaks CO2 kvoodimüügi eraldisest saadava rekonstrueerimistoetuse abil.

KredEx on lisaks korraldanud mitmeid üle-eestilisi energiasäästlikkuse koolitusi ja meediakampaaniaid.

Elamumajanduse meetmed

Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetus

Meetme eesmärgiks on aidata kohalikke omavalitsusi lammutada kasutusest välja langenu hooneid ja rajatisi, mis on muutunud ebaesteetiliseks, varisemis- või tuleohtlikuks ning mille renoveerimine on ebaotstarbekas ja mida ei ole õnnestunud võõrandada. Vabanevat maad saaks omavalitsus korrastada ja kasutada näiteks põllumajanduse arendamiseks või kujundada avalikuks ruumiks.

Riik katab kasutusest välja langenud kohaliku omavalitsuse üksuste omandis olevate või hoonestusõigusega koormatud kinnistul asuvate hoonete lammutamise kuludest kuni 90%.

Toetuse taotlemine KredExis »

Lasterikaste perede kodutoetus

Toetusmeetme eesmärk on parandada ja kaasajastada eluasemetingimusi lasterikastel peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last.

Toetust saavad taotleda ka varasemalt toetust saanud pered. Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

Toetuskõlblikud tegevused on eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine, eluaseme soetamine, eluaseme ehitamise või renoveerimisega seotud ehitusprojekti koostamisega ning omanikujärelevalve teostamisega seotud kulude katmine. Toetuse määr on 100% projekti abikõlblikest kuludest. Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 10 000 eurot. Korduvtaotleja võib toetust taotleda kuni 5 000 eurot.

Toetuse taotlemine KredExis »

Korterelamute rekonstrueerimise toetus

Toetusmeetme eesmärk on olemasolevate korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. Toetuse abil vähenevad kodumajapidamiste energiakulud ning pikeneb ka hoonete eluiga ning paraneb üldine elukeskkond.

Meetme maht on 148 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korterelamut.
 
Sihtgrupiks on enne 1993. aastat ehitatud korterelamud, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit. Toetuse määr tervikliku rekonstrueerimise puhul on sõltuvalt piirkonnast 30%-50% tööde maksumusest.

Toetuse taotlemine KredExis »

COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetus

Toetusmeetme eesmärk on olemasolevate korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. Toetuse abil vähenevad kodumajapidamiste energiakulud ning pikeneb ka hoonete eluiga ning paraneb üldine elukeskkond.

Meetme maht on 71 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 200 korterelamut.
 
Sihtgrupiks on enne 2000. aastat ehitatud korterelamud, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit. Toetuse määr tervikliku rekonstrueerimise puhul on sõltuvalt piirkonnast 30%-50% tööde maksumusest.
 
Toetuse taotlemine KredExis »

Elamufondi arendamise investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele

Toetus on mõeldud kohaliku omavalituse või tema valitseva mõju all olevale üksusele. Toetuse andmise eesmärgiks on tagada mobiilsele töötajale ja sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud sihtgruppidele vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus piirkondades, kus esinevad turutõrked.

Toetuse andmise raames toetatakse terviklikult rajatava üürielamu püstitamist või üürielamuna kasutusse võetava või sellena kasutuses oleva hoone ümberehitamist. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2 500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.

Toetuse taotlemine KredExis »

Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetus

Meetme eesmärgiks on kulude osalise riikliku toetamise abil aidata kaasa väikeelamute energiatõhususe suurendamisele läbi kvaliteetse ja jätkusuutliku eluasemefondi loomise ning energiatarbimise vähendamise. Käesoleva meetmega toetab riik väikeelamute omanikke, kes soovivad oma väikeelamu energiatõhusamaks muuta.

Toetatakse abikõlblike tegevuste elluviimist enne 2000. aastat ehitatud ja kasutusse võetud väikeelamutes. Toetuse määr on kuni 30% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest ja terviklikul rekonstrueerimisel 30%-50% sõltuvalt piirkondlikust paiknemisest. Maksimaalne võimalik toetussumma on 20 000 eurot  ja tervikliku rekonstrueerimise puhul 30 000 eurot kuni 50 000 eurot väikeelamu kohta.

Toetuse taotlemine KredExis »
 

Rahvusvaheline koostöö
 

ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta
 

Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta on õiguslikult mittesiduv dokument. Harta eesmärk on toetada liikmesriike nende püüdlustes tagada kõigile rahuldava, piisava, taskukohase ja tervisliku eluaseme kättesaadavus, pöörates tähelepanu ka eluasemesektori keskkonnamõjude vähendamisele.

2008. aasta majanduskriis näitas kui olulist rolli mängivad stabiilsed ja läbipaistvad eluasemeturud majanduses. Kriisi tulemusel kogesid mõned riigid suurt eluasemeturgude ebastabiilsust, millega kaasnesid hüpoteegi väljaostuõiguse kaotamine, kodutus, elamufondi ülejääk ning taskukohaste eluasemete nappus.

Elamumajanduse jätkusuutlikkusel on inimeste elukvaliteedis kandev roll. Elamumajanduse positiivset mõju saab suurendada järgmiste põhimõtete rakendamise kaudu: keskkonnakaitse, majanduslik tasuvus, sotsiaalne kaasatus ja osalemine ning kultuuriline sobivus.

Jätkusuutliku elamumajanduse väljakutsed ÜRO EM regioonis tulenevad peamiselt globaliseerumisest, demograafilistest muutustest, kliimamuutustest ja majanduskriisist. 

Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta kiideti heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni poolt, 16. aprillil 2015 (E/ECE/1478/Rev.1).
 

 

Viimati uuendatud: 12. Juuni 2020