Töötleva tööstuse tootjahinnad on pool aastat püsinud üsna stabiilsetena. Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelneva kuuga võrreldes keskmiselt 0,1%, aastane hinnatõus ulatus 3%ni. Ka Euroopas on hinnasurve vähenenud, tulenevalt tagasihoidlikumast nõudluse ja tootmise kasvust. Kokkuvõttes kasvasid 2011. aastal hinnad töötlevas tööstuses 4,8%.
Hinnatõus püsib kiirena endiselt keemiatööstuses ning kummi- ja plasttoodete tootmises, kus hinnad kerkisid aastaga vastavalt 9,6% ja 5,8%. Peamiseks põhjuseks kõrgel püsinud naftasaaduste hinnad, mida on omakorda võimendanud euro nõrgenemine dollari vastu. Samas on ka neis sektorites oodata edaspidi pigem hinnatõusu peatumist, kuna kuises võrdluses on keemiatööstuses hinnad juba hakanud langema. Hinnalangus on kiirem olnud paberitööstuses (-6,1%) ja jookide tootmises (-1,9%). Toiduainete tööstuses on hinnakasv püsinud viimastel kuudel langustrendis, mis küll detsembris veidi pidurdus. Kuigi piimatoodete tootmine odavnes aastaga 1,2%, tõusid hinnad kalatööstuses ligi viiendiku võrra. Kalatootmist mõjutas tooraine kättesaadavuse vähenemine, mis oli tingitud detsembri tormidest.
Sarnaselt tootjahindadele ei tõusnud eelmise aasta detsembris võrreldes novembriga ka ekspordihinnad, kuid impordihindade osas toimus 1,4%-line langus. Sisseveohindade alanemist toetasid enim naftasaadused. 2011. aasta kokkuvõttes tõusid ekspordihinnad 9,8% ja impordihinnad 11,2%.
Pärast eelmise kuu mõningast kiirenemist aeglustus detsembris ekspordihindade aastane kasvutempo 8,7%-ni. Kõrgeimat aastakasvu näitasid ekspordihinnad jätkuvalt rõivatööstuses (21%), ent kuises võrdluses olid hinnad teist kuud järjest languses. Keemiatoodete ekspordihinnad olid detsembris 14% kõrgemad kui aasta tagasi, kuid nende osas on märgata viimastel kuudel samuti väikest langustrendi. Toiduainete ning kummi- ja plasttoodete väljaveohinnad tõusid aastaga 8% piires, samas toimus neil ka kuises võrdluses märgatav hinnakasv. Jätkuvalt olid detsembris aastatagusest madalamad elektroonika- elektriseadmete ekspordihinnad, mida mõjutab maailmamajanduse hetkeseisust tingitud nõudluse vähenemine välisturgudel.
Detsembris langesid naftasaaduste sisseveohinnad novembriga võrreldes 4% ja aastane kasvutempo aeglustus 22%-le. Nafta maailmaturuhind oli eelnevatel kuudel kõikuv eelkõige riikide poliitiliste suhete tulemusena, kuid viimasel ajal on täheldada ka nõudluse langust. Oluliselt langes detsembris toiduainete impordihindade aastane kasvutempo (4,6%-ni), mille taga oli aastataguse võrdlusbaasi tõus. Kui elektroonikaseadmete impordihinnad on sarnaselt ekspordihindadega juba pikemat aega langustrendil, siis detsembris olid aastatagusest perioodist üle pika aja madalamad ka taimsete toodete ning puidu ja puittoodete sisseveohinnad.
Eesti Konjunktuuriinstituudi igakuine uuring näitab, et ka ettevõtjate hinnaootused lähikuudeks on muutunud tagasihoidlikumateks. Detsembris oli hinnatõusu ja –langust prognoosivaid ettevõtjaid peaaegu sama palju, valdav enamus (üle 70%) pidas tõenäoliseks hindade püsimist praegusel tasemel. Viimati oli sarnane seis enam kui poolteist aastat tagasi. Nö stabiilne olukord valitseb enamikes tööstusharudes, vaid jookide tootmises ning masinatööstuses prognoosis üsna suur osa küsitletutest müügihindade kasvu lähikuudel. Samas puidutööstuses arvasid pooled ettevõtjatest, et hinnad langevad järgneva kvartali jooksul.